Valitsuse asendamise kiirendamiseks korraldati 21. juunil Tallinnas ja teistes linnades meeleavaldusi. Suurim neist toimus Tallinnas, mille survel nimetas president K. Päts uue valitsuse ametisse. ANNEKSIOON Kohe „juunipöörde“ järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes, jm. Teistel erakondadel peale EKP tegutseda ei lastud. Keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. 1940. a suvel uute võimudega kaasaläinuid ja hiljem EKP-sse astunuid kutsutakse „juunikommunistideks“. Juuli alul saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid ja nende kaasajooksikud koondati valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL), teistsuguse meelsusega poliitikutel valimistel kaasa lüüa ei lastud. Valimised kujunesid farsiks, ETRL olla saanud 92.9% antud häältest. Alles valimiste järel hakati rääkima astumisest Nõukogude Liidu koosseisu, millest ETRL-i valimisplatvormis juttugi polnud. 21
suutnud enam ülikooli endist kõrgtaset hoida. 11.2. Õigeusu levitamine Hariduse ümberkorraldamise kõrval püüti eestlaste meelsust muuta õigeusu levitamise teel. Üle kogu Eestimaa rajati vene õigeusu kirikuid. Kindralkuberneri Sahhovskoi ettevõtmisel ehitati suur õigeusu katedraal otse Toompeale. Sahhovskoi asutatud on ka Pühtitsa (Kuremäe) nunnaklooster Ida-Virumaal. Vaatamata ägedale kihutustööle, polnud Põja-Eestis õigeusku astunuid üle 1/5 rahvastikust. 11.3. Eesti ühiskond venestusajal Rahvusliku liikumise aegne elavnemine asendus ängistuse ja pessimismimeeleoluga. Kuigi enamik seltse jätkas tegevust, asendus senine aatelisus kergete meelelahutustega. Laulu- ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid ja kerged komöödiad. Eesti Kirjameeste selts jäi soiku, kuni see 1893. a. valitsuse korraldusel hoopis lõpetati.
Tsentraalehitiste püstitamisel võeti eeskuju varakristlikust või bütsantsi arhitektuurist. Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaanlaste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele. Sisekujundus. Varakeskaegse ruumi kujundamisest on säilinud vähe andmeid. Suurt tähelepanu pöörati sakraalhoonete ehitamisele ning nende sisemus püüti kujundada selliselt, et see mõjutaks pühakotta astunuid. Merovingide ajastu sisekujundus jäi siiski veel suhteliselt tagasihoidlikuks, suurejoonelisust (ja sarnasust varakristlike pühakodadega) taotleti karolingide sakraalarhitektuuris. Ottode ajal kujunesid välja romaani basiilika põhijooned, seinapindu ja lagesid kaeti maalingutega, mis täpselt vastasid kristlikule ikonograafiale, ent moodustasid oma heledate värvide ja ornamentaalsete kaunistustega ruumis värviküllase mõjuvälja. Rohkesti oli arhitektuurset dekoori ja ornamenti
annaabi.ee 
