Rahvasteliit eksisteeris aastatel 1920-1946. Tema peakorter asus Sveitsis, Genfis. Rahvasteliit oli tänapäeva ÜRO (=Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) eelkäija. Saksamaa võeti Rahvasteliitu 1926, 1933 astus ise välja. Nõukogude Liit võeti vastu 1934, 1939 visati Talvesõja alustamise tõttu välja. Eesti Vabariik oli Rahvasteliidu liige 1921-1940. Kuigi USA president Wilson oli Rahvasteliidu põhikirja peamine autor, USA ise sinna organisatsiooni ei astunudki, sest USA Senat ei kiitnud seda heaks. Kahjuks ei olnud Rahvasteliit piisavalt mõjukas organisatsioon, ta ei suutnud rahvusvahelisi konflikte ära hoida. Ka jäi ta peamiselt vaid Euroopa organisatsiooniks. Rahulepingu jõustumine Rahulepingule kirjutasid alla 26. riigi ja sõja kaotanud Saksamaa esindajad. Hiina keeldus alla kirjutamast. USA, Ecuador ja Hidzaz ei ratifitseerinud 28. juunil1919 allakirjutatud Versailles'i rahulepingut. Rahulepingu rikkumised: · USA sõlmis 25
Klassi kõige korralikum poiss. Väga tark. Ta hoolis oma sõpradest, aga ei tahtnud kõiges, mis talle vastumeelt tundus kaasa teha. Lemmikuim karakter oli mul Penno, sest ta alati teadis, mis ta tegi. Tänu oma huumorisoonele sai väga hästi eksamidest läbi. Nuputada sain, et mis keeles ta nüüd räägib ja mida täpsemalt. Kõige ebameeldivam tegelane oli Juhan, sest ta oli pahandusetegija, kuigi ka huumorisoont oli, viskas ta temale tehtud nn kingituse kuhugi metsa, sest ta ei astunudki Wikmani juurde 11.klassi sügisest. Teised olid raha andud, teades, et Juss ikka tahab tulla nende juurde tagasi. Kui valida keegi raamatu tegelastest,kes tahaksin olla võtaksin Riks Laasiku ( kui ta oleks tüdruk), sest ta on väga tark ja tasakaalukas. Kuigi ta oli vaene, pidi ta elus vaeva nägema, et jõuda oma eesmärkideni ja seetõttu on hea teada, et oled kõike ise teinud ning keegi pole sind aidanud või niisama raha andnud mitte millegi eest.
mõjukamaid mõisavalitsejaid. Tal oli kuus mõisa ja lapse kasvatamine jäi koduõpetajate hooleks. Aadlikasvatuse juurde kuulus ka ringreis Euroopas. Manteuffeli saatjaks sellel reisil sai Masing. Rännates Euroopas peatudes pikemalt Viinis tutvus M ühe vabrikandi õega, meelitas tema Eestisse kaasa. Austerlanna, ei olnud aadlisoost, elasid tänapäeva mõistes vabaabielu (käis klassikaliste aadlikonventsioonide vastu), neil oli kolm tütart. Seaduslikku abiellu M. temaga ei astunudki. Kui austerlanna suri, abiellus 1816 aadlipreiliga. Aianduhuviline mees. Tuntud kultuuriloos tema kiiksud, üks idee fix oli leiutada lennumasin, lendamine oli tema soovunelm. Sai valmis isegi lennumasina, mis vinnati mõisa katusele. Lend ebaõnnestus, jäi ellu, aga sai kogu mõisarahva naerualuseks. 1838 ilmus ,,Ajaviide peergo valguses" - jätkab didaktilise jutukirjanduse stiili. Selles loos jagab ikka ka manitsusi, jutu mõte, et talupoeg peab armastama oma
annaabi.ee 
