Eesti päritolu astronoomidest on saavutanud Ta kõige kõrgemaid ametiposte: 1. Juhtinud presidendina ja asepresidendina astronoomide üht esinduslikumat organisatsiooni Astronomical Society of the Pasific. 2. Olnud American Astronomical Society laekur 3. Ülikoolide teadusalase koostöö organisatsiooni AURA juhatuse esimees 4. Kuulunud paljude organisatsioonide juhatustesse ning ülikoolide nõukogudesse. 5. Doktorikraad Kalifornia Ülikoolis. 6. Olnud Kalifornia Ülikooli astronoomiaprofessor. 7. Olnud Minnesota Ülikooli astronoomiaprofessor. Hetkel naudib ta pensioniiga. 9 Lisa1 Ernst Julius Öpik Hugo Raudsaar 12 Lisa2 Kalju Eerme Grigori Kusminist ei õnnestunud pilti leida. Samuti ei õnnestunud leida Leonard Vello Kuhjast pilte. 13 Kokkuvõte
Osas 'Tööd ja saavutused' saab räägitud mitmetest Celsiuse uurimustest ja tema tuntuimast leiutisest, elavhõbedatermomeetrist. Elulugu Anders Celsius oli Rootsi astronoom, matemaatik ja füüsik. Ta kirjutas ka luuletusi ja populaarteaduslikke tekste. Ta sündis Uppsalas 27. novembril 1701. Mõlemad ta vanaisad Magnus Celsius ja Anders Spole olid professorid Uppsala Ülikoolis. Tema isa Nils Celsius oli astronoomiaprofessor. Ka Anders Celsius, kes juba noorelt oli väga andekas matemaatikas, asus aastal 1730 samale ametikohale. Juba noores eas liitus ta väikese 1710. aastal asutatud teadlaste ühinguga, mis tänapäeval on Rootsi kõige vanem teadusühing Kuninglik Teaduste Selts. Aastatel 1725 kuni 1744 töötas ta ühingu sekretärina ning enamiku oma töödest avaldas ta just selle ühingu kaudu. Ilma observatooriumita vaatles Celsius Jupiteri kaaslasi; selleks oli ta oma instrumendid üles
protoplanetaarne ketas, mille keskel oli kuum tihe prototäht, meie Päikese eelkäija. Sellest kettast hakkasid tekkima planeedid. Seega on ka Kuu kui üks taevakeha 4,6 miljardit aastat vana. Kuid kas pole kummaline, et Kuu ketas on Maalt vaadatuna täpselt sama suur, kui Päike? Enamik inimesi teab väga hästi, et Kuu on Päikesega võrreldes tilluke, kuid asub meile lähemal, mistõttu nad paistavadki ühesuuruste ketastena. Maine`i ülikooli füüsika- ja astronoomiaprofessor Neil F. Comins on kirjeldanud tagajärgi, mis ilmneksid Kuu puudumisel maa pöörleks sel juhul nii kiiresti, et ööpäev kestaks kõigest kaheksa tundi ning kõrgemat elu üldse ei eksisteeriks. Minu referaadi teemaks valitud Kuu kui Maa kaaslane on igati põnev ja hariv. Seda referaati koostades lugesin paljusid huvitavaid raamatuid ja allikaid. Peagi mõistsin, kui palju on asju, mida ma Kuust ei tea ja kõik see innustas mind veelgi enam. Paljud meist teavad Kuust vaid
Öösel pakkus Kuu valgust, mille järgi koduteed leida, samas on see olnud imeline vaatepilt, eriti täiskuu ajal, mil Kuu on kui hiigelsuur punakas kera. Praegusel ajal kiputakse unustama Kuu tähtsust, kuuvalgus on asendunud elektriga ja niisama lihtsalt kuhugi pimedasse paika öösel ei satu. Paljud inimesed ei teagi kindlasti, kui suur on tegelikult Kuu roll inimtegevusel Maal. Maine'i ülikooli füüsika- ja astronoomiaprofessor Neil F. Comins on kirjeldanud tagajärgi, mis ilmneksid Kuu puudumisel. Tema seletuse kohaselt pöörleks Maa sel juhul nii kiiresti, et ööpäev kestaks kõigest kaheksa tundi ning kõrgemat elu üldse ei eksisteeriks. Kui see lõpuks siiski välja areneks, erineksid need olendid meist väga, igatahes ei suhtleks nad kõne kaudu. Niisiis on kindel, et kui poleks Kuud, ei oleks ka inimesi! 15
annaabi.ee 
