valmistas ette uut kontserti; astronaut Ronald McNair pidi mängima saksofoni orbiidil liikuvalt kosmosesüstikult Challenger. Sellest pidi saama esimene kosmoses tehtud muusikasalvestus. Pärast Challengeri plahvatamist (28. jaanuaril 1986) lindistas selle osa üks teine saksofonist, nimeks sai teosele Ron's piece (Ron'i rahu või Ron'i osa), mille nimeks oli algselt mõeldud Rendez-Vouz VI. Terve album pühendatigi seitsmele hukkunud astronaudile. Jarre õppis Pariisi Konservatooriumis Jeannine Rueffi käe all. Ettevalmistus klassikalise muusika alal osutus väga kasulikuks eriti albumite Oxygène ja Rendez-Vouz juures. 1968. aastal lõpetas ta oma väitekirja "Kirjanduse ja muusika Faust", kus ta rõhutas Johann Wolfgang von Goethe ja Hector Berliozi tähtsust. Varsti pärast seda lahkus ta Pariisi Konservatooriumist ja kohtus Pierre Schaefferiga avangardistlikust G.R.M.-st (Group de Recherches Musicales 'Muusika Uuringute
Praegu ehitatakse maad ümbritseval orbiidil Rahvusvahelist kosmoselaeva (ISS International Space Station). On tarvis 70 lendu Vene rakettidega ,,Prooton", transpordilaevadega ,,Progress" ja Ameerika kosmosesüstikutega, et viia kosmosesse kokkumonteerimiseks kõik osad. Alustati 1988. aastal ja jaam pidi valmis saama 2004.aastal (praegu on jaama lõpliku valmimise plaan lükkunud aastasse 2010). 16 riigi ühine saavutus ISS hakkab pakkuma elukortereid ja laboratooriume kuni seitsmele astronaudile. ISS ELU KOSMOSES Elu orbitaaljaamas või kosmosesüstikus polegi nii ebamugav kui alguses arvata võiks. Loomulikult on seal paljud asjad teistmoodi, kuid paljud aspektid samasugused nagu Maal. Kosmoselaevas võid sa kanda täiesti tavalisi riideid, sest laeva sees on rõhk samasugune nagu Maal. Paljude kosmonautide sõnul on alguses kõige võõrastavamaks asjaks kaaluta olek, mis häirib
valgusega samas suunas, peaks valguse kiirus näima väiksemana, kui vastassuunas, siis suuremana (joon.1.1) Joon. 1. 1 Paigalseisva eetri teooria a b Kui valgus oleks eetriks kutsutavas elastses aines leviv lainetus, peaks valguse kiirus näima valgusele vastu kihutavale astronaudile (a) suurem ja valgusega samas suunas kihutavale astronaudile (b) väiksem. Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku. Äärmiselt hoolikalt läbi mõeldud ja väga täpse katse sooritasid 1887. aastal Ohios Clevelandis Albert Michelson ja Eward Morley. Nad võrdlesid valguse kiirust kahes teineteise suhtes täisnurgi suunatud valguskimbus. Et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb orbiidil ümber Päikese, peaks mõõteseade läbima eetrit muutuva kiirusega ja suunaga. Paraku ei leidnud Michelson
on eeter, ilmnema mõrad. Oletati, et valgus levib eetris jääva kiirusega, kusjuures siis, kui liikuda eetris valgusega samas suunas, peaks valguse kiirus näima väiksemana, kui vastassuunas, siis suuremana (joon.1.1) Joon. 1. 1 Paigalseisva eetri teooria a b Kui valgus oleks eetriks kutsutavas elastses aines leviv lainetus, peaks valguse kiirus näima valgusele vastu kihutavale astronaudile (a) suurem ja valgusega samas suunas kihutavale astronaudile (b) väiksem. Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku. Äärmiselt hoolikalt läbi mõeldud ja väga täpse katse sooritasid 1887. aastal Ohios Clevelandis Albert Michelson ja Eward Morley. Nad võrdlesid valguse kiirust kahes teineteise suhtes täisnurgi suunatud valguskimbus. Et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb orbiidil ümber Päikese, peaks mõõteseade läbima eetrit muutuva kiirusega ja suunaga
annaabi.ee 
