VÄIKE KÕRBELIAAN Chichuahua ja Sonora kõrbes (PõhjaAmeerikas) kasvava tapu seemned idanevad pärast vihmasadusid . Tema pikad varred keerduvad ümber teiste kõrbetaimede. Külmadel talvekuudel varre närbuvad ning säilivad vaid juured.Need tapud kasvavad ka kadakametsades. Võhma Gümnaasium 2001 NEGEV need astrilaadsete hulka kuuluvad taimed kasvavad ja puhkevad õide vaid aastatel, kui Negevi kõrbes (Iisraelis) piisavalt sajab. Taimed kasvavad uhteorgude veeres, sest oru nõlvadel ja põhjas nad kasvada ei saaks vesi uhuks nad lihtsalt minema. Nende tugevalt lõhnavad lehed sisaldavad õlisid, mis peletavad eemale rohusööjaid loomi.
ilutaimi. Eestis kasvatatakse köögiviljana kapsast, kaalikat, naerist, aedrõigast, mäda-rõigast ja salatkressi, söödataimena hübriidkaalikat, sööda-kapsast ja naerist ning õlitaimena rapsi ja rapsi. Ristõieliste seas on ka umbrohte ja prügitaimi nt. põldsinep, põldrõigas, põld-kapsarohi jne. SUGUKOND: korvõielised (Asteraceae) suur sugukond! 1.kuuluvad kaheiduleheliste taimede klassi, astrilaadsete seltsi 2.Maailmas u 14-25 000 liiki, Eestis u 300-400. Liikide arvu ebakindlus on seotud apomiksise suure osakaaluga mitmes korvõieliste perekonnas 3.Enamik korvõielisi on rohttaimed. Esineb ka põõsaid, puid ja ronitaimi. Lehed on terved või lõhestunud, rootsulised või rootsutud, paiknevad vaheldumisi, harvemini vastakuti, männases või juurmise kodarikuna. Õied on väiksed lehterjad või keeljad, mõlemasugulised (paljudel
Crotalaria (600 liiki) ja Mimosa (500 liiki). Liblikõieliste vormi- ja liigirohke esindatus teeb neist kosmpoliitse taimeperekonna.(vihik) ristõielised- (Brassiacaceae ehk Cruciferae) on suur õistaimede sugukond. Royal Botanic Gardens'i andmeil kuulub sugukonda üle 330 perekonna 3700 liigiga. Ristõielised on valdavalt rohttaimed, harvem poolpõõsad, kes eelistavad kasvada parasvöötmes. (vihik) korvõielised- (Asteraceae või Compositae) on kaheiduleheliste klassi astrilaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond. Sugukonna teaduslik nimi Asteraceae tuleneb perekonna aster nimest. Paralleelnimi Compositae tuleneb taime õisiku ehitusest: suur hulk õisi moodustavad kokku ühe suure õiesarnase ebaõie. Eestikeelne nimetus tuleneb samuti õisiku ehitusest: selleks, et kõiki õisikut moodustavaid õisi ära mahutada, on õiepõhi laienenud ja muutunud korvikujuliseks. Korvõieliste ebaõis on omandanud paljud tunnused, mis harilikult on omased