Seitsetäpp- lepatriinu punast või oranžikat värvi kattetiibadel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must. Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised. Lepatriinud erinevad üksteisest värvide poolest. Näiteks kakstäpp-lepatriinu võib olla nii punane mustade täppidega kui ka vastupidi. Kattetiibade muster võib ühe liigi piireski oluliselt muutuda järkjärguliste üleminekute astmikuga ja sellepärast on lepatriinud värvuse muutlikkuse uurimisel levinud katseloomad. Tundlad ja käpad on lühikesed. Käpad on 4-lülilised, kuid näivad 3-lülilistena, sest 3. lüli on väga väike ja märkamatu. Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus, mis näitab nende mittesöödavust. Lepatriinu esijalgade pinnal olevad erilised näärmed eritavad ärrituse korral vastiku lõhna ja maitsega oranžikathemolümfi, mis
parandada. Puurkaevuvesi on hapnikuvaene ja seda tuleb vähitiikidesse laskmise eel aereerida. Happelisus ja aluselisus Vee happestumine on kahjustanud Soome ja Rootsi väikesi oligotroofseid veekogusid. Eestis pole vee happestumine lubjakivirikka pinnase ja vete suure puhverdusvõime tõttu tavaliselt probleemiks. Tähelepanu tuleb pöörata vaid rabavetele, mis on meie looduses kõige happelisemad. Vee happelisust mõõdetakse 1 ja 14 vahele jääva pH astmikuga, mis on logaritmiline näitaja st. vee happelisus kasvab kümnekordseks kui pH väärtus väheneb ühe ühiku võrra. Väikese karbonaatioonide sisaldusega vesi on happeline st. vee pH on alla 7, neutraalse vee pH on 7 ja aluserikka vee pH on üle 7. Happeline vesi on vähile kahjulik. Täiskasvanud vähid on happelise vee suhtes vastupidavamad, kõige tundlikumad madala pH suhtes on mari ja pojad. Vee puhverdusvõimet happestumise vastu näitab üldaluselisus. Kui üldaluselisus on
tihedalt üksteise kõrval seisvate suure läbimõõduga pool- ( kolmveerand-) sammastega. Põletamata tellistest laotud sammaste pealispind kaunistati värviliste otstega savist kiiludega, mis taoti üksteise kõrvale nõnda, et neist moodustus selline muster, mis oli tuntud pilliroomattidelt. Sumeri linnade vanimad templid asusid ilmselt kõik üheastmelistel platvormidel, nagu eelpoolkirjeldatud " Valge tempel ". Aja jooksul aga kujunesid välja ning muutusid domineerivaks kolme astmikuga tsikuraadid, kus templihooned paiknesid viimase kunstliku terrassi tipul. Tänini on Sumeri varasemast perioodist säilinud taoliste tsikuraatide jäänuseid kümmekond, neist tuntuim on Uri linnas asuv jumal Nannarile pühendatud tsikuraat ( 3. at. lõpp eKr. ). Erineva paksusega kolm astmistikku olid seest täis, alumise terrassi põhja mõõtmed 43 X 65 m, terrassi kõrgus 15 m. Terrasside kergelt kaldus seinad olid kaunistatud
annaabi.ee 
