II Üksikhäälikute õigekiri 1. g, b, d, k, p, t Sõna keskel on helitu hääliku kõrval k, p, t pühkima, peatselt, nafta Erandid: helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d 1) liitsõna liitumiskohas: raudtee, umbkaudu, kõrgharidus, rongkäik 2) liidete ees: leibki, jalgsi, tulebki 3) sõna algvormi eeskujul mõnes teises sama sõna muutevormis: andma - andsin, andke; moodne moodsa; õigeaegne õigeaegselt * Erand ei kehti astmevaheldusest tingitud muutuste korral: ärgas ärksa, hõlbus hõlpsa, tõrges tõrksa 4) mõningates võõrsõnades: absoluutne, anekdoot, röntgen jne 2. h õigekiri 2.1. h sõna algul eristab tähendusi 2.2. h sõna keskel või lõpus · Pika täishääliku järel kirjutame ühekordse h psüühika, stiihia, psüühiline · Lühikese täishääliku järel on enamasti hh: psühholoogia, psühhiaater, mehhanism, mahhinatsioon, uhhaa * aga mõnedes sõnades on ka h
kirjutamiseks olid ulatuslikud. Ta käis Kalevipojaga seotud paikades korjamas kangelasega seotud muistendeid ja lugusid, pöördus rahvaluuleharrastajate poole üleskutsega talle neid saata ning püüdis koondada kõik Kalevipoja kohta kogutu ja kirjutatu. Ta nägi eepose koostamises oma elu peaülesannet. 4. Faehlmanni kui keeleteadlast ja õppejõudu iseloomustab töö Tartu Ülikooli eesti keele lektorina. Ta avaldas ÕES-i toimetistes töid astmevaheldusest, sõnade muutmisest, tuletamisest ja õigekirjast, olles nende probleemide üks esmakäsitlejaid. 5. Faehlmanni kirjanduslik looming kasvas välja valgustuslik-õpetlikest põhimõtetest ning soovist tutvustada eestlaste kultuuri rahvusvaheliselt. Sel eesmärgil avaldas ta ÕES-i toimetistes kaheksa saksakeelset müüti: "Emajõe sünd", "Keelte keetmine", "Koit ja Hämarik", "Loomine", "Vanemuise laul", "Vanemuise kosjaskäik", "Endla järv ja Juta" ning "Vanemuise lahkumine"
Idee sai soome kirjaniku E.Lönnroti ,,Kalevala" esmaväljaandest Kalevipoeg pidi saama eelkõige eesti kultuuri tutvustavaks väljaandeks. Tegi ära suure töö eepose kirjutamiseks Käis kalevipojaga seotud paigas korjamas kangelasega seotud muistendeid ja lugusid Püüdis koondada kõik Kalevipoja kohta kogutu ja kirjutatu Eepose koostamine oli tema elu peaülesanne. Töötas ka ülikoolis eesti keele rektorina Avaldas EÕS-i toimetistes töid astmevaheldusest, sõnade muutmisest, tuletamisest, õigekirjast oli nende probleemide esmakäsitleja Avaldas seal ka esimesed müüdid:"Emajõe sünd", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise laul" jne Tema kui kirjaniku populaarsus põhineb tema jutuloomingul, mis on enamasti õpetliku sisuga ning kirjutatud kalendrite tarbeks. Tema jutuloomingut iseloomustab vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutus
kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; sama sõna muutevormides: sead/ma sead/sin, sead/ke, künd/ma künd/sid, künd/ku, kärb/es kärb/sed, üleaed/ne üleaed/sed, kodakond/ne kodakond/sete, mood/ne mood/sa, mood/salt, õud/ne õud/sed, õud/selt, alg/ne alg/se, jõud/us jõud/sa, jõud/sale; NB! 1) 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, -gangster. h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama,
käändsõna: nimetav kääne kärbes kärb/sed kuld/ne kuld/sed erakord/ne erakord/sed välejalgne välejalgsed mood/ne mood/sad, mood/salt sood/ne sood/sad õud/ne õud/sed alg/ne alg/sed ERANDI ERAND NB! Astmevaheldusest tingitud muutused!! ärgas ärksa tõrges tõrksa ergas erksa hõlbus hõlpsa peatne peatselt tõbras tõprad habras haprad Mida tegema? Kes ? Mida teha? tüvi + -ma tüvi + -ja tüvi+ -da/ -ta / -a LÜHIKE majasse
Ta käis Kalevipojaga seotud paikades korjamas kangelasega seotud muistendeid ja lugusid, pöördus rahvaluuleharrastajate poole üleskutsega talle neid saata ning püüdis koondada kõik Kalevipoja kohta kogutu ja kirjutatu. Ta nägi eepose koostamises oma elu peaülesannet. · Faehlmanni kui keeleteadlast ja õppejõudu iseloomustab töö Tartu Ülikooli eesti keele lektorina. Ta avaldas ÕES-i toimetistes töid astmevaheldusest, sõnade muutmisest, tuletamisest ja õigekirjast, olles nende probleemide üks esmakäsitlejaid. · Faehlmanni kirjanduslik looming kasvas välja valgustuslik-õpetlikest põhimõtetest ning soovist tutvustada eestlaste kultuuri rahvusvaheliselt. Sel eesmärgil avaldas ta ÕES-i toimetistes kaheksa saksakeelset müüti: Neist kaks esimest põhinevad rahvapärimustel, ülejäänud on pseudomütoloogilised
künd/ku, kärb/es kärb/sed, üleaed/ne üleaed/sed, kodakond/ne kodakond/sete, 4 mood/ne mood/sa, mood/salt, õud/ne õud/sed, õud/selt, alg/ne alg/se, jõud/us jõud/sa, jõud/sale; NB! 1) 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. 4. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, - gangster. h h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras,
annaabi.ee 
