seotus emaga pakub kindlus- ja turvalisustunnet, mis on aluseks psüh.lt tervele arengule. Astmete teooriad ja arengulised üleminekud J.Flavell arengustaadiumi def.i kriteeriumid: 1.Staadiume eristavad kvalit.muutused- teisiti tegemine (käpuli, püsti liikumine). 2. Üleminekuga ühelt staadiumilt teisele kaasnevad muutused paljudes aspektides (rääkimine, sõnade sümboliline väärtus). 3. Üleminekud tavaliselt kiired. Praegu ollakse seisukohal, et in.areng on segu pidevatest ja astmelistest muutustest. Seda mõjut.mitmed tegurid nagu toitumine, hoolitsus, koolis käimine ja biol.kasvamine. kaasaegne ar.psüh. põhineb bioloogilistel ja sots. arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüs.kasvu protsessidest ning sots.-st lingvistilistest ja kult. protsessidest. Sünnieelne areng germinaalstaadium(0-2näd), embrüonaalne(2-7näd), looteline (8näd sünnini) Sümbolite teke - KEEL: Skinner: lapsed õpivad keelt kasutama operantse tingimise kaudu (stiimul, reakts.,
kanti ette kevadistel Dionysose pidustustel. Puhkpiilidest tunti ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. · Kitaroodia- hingestatud soololaulud kitara(keelpill) saatel. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärgul muutus muusika võimu ning ainelist rikkust omavate inimeste elustiili kaunistavaks osaks. Sellest perioodist on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Kreeklaste helisüsteem koosnes 7- astmelistest laadidest, millest enim kasutati järgmisi: · Dooria (c d e f g a h c)- tõsine, mehelik, kindlameelne · Früügia (d e f g a h c d)- meeleline, kirglik, orgialik · Lüüdia (e f g a h c d e)- kaeblik, õrn, intiimne Vana- Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma
Areng – Bioloogiliselt määratletud, geneetiline protsess: Kasvamine ja küpsemine - Psüühika ja psüühiliselt vahendatud protsesside muutumine läbi interaktsiooni keskkonna ja teiste inimestega: Õppimine Areng – pidev muutumine või astmed? Arengu staadiumid (Flavell, 1993): • Eristavad kvalitatiivsed muutused • Üleminekutega kaasnevad muutused samaaegselt mitmetes lapse käitumise aspektides • Üleminekud tavaliselt kiired Areng = segu pidevatest ja astmelistest muutustest. Areng ja õppe- kasvatustöö Õppe- ja kasvatustöö seisukohalt on õpilase arengu mõtestamise väljund kahetine: 1. Eesmärk – tagada inimese võimalikult parim toimetulek; 2. Eeltingimus - õpilase arengutasemest tulenevad suutlikkused on tulemusliku õppetöö korraldamise eeltingimuseks. Kui õpilase arengulisi eripärasid õppeprotsessi läbiviimisel ei arvestata, siis pidurdatakse sellega tema õppimist (Ots, 2005). Arenguteooriad ja õpikäsitlused