Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsiooni korras, apellatsiooniastmes on õigus tõendeid uuesti hinnata. Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse. Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid. Menetlusseadustikud jätavad riigikohtule õiguse talle esitatud kassatsioonid menetlemata jätta. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. See toimub kõikides astmetes tavalise kohtuasja läbivaatamise käigus. Iga inimesele on antud õigus inimõiguste rikkumise korral kaevata riigi peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsiooni korras, apellatsiooniastmes on õigus tõendeid uuesti hinnata. Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse. Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid. Menetlusseadustikud jätavad riigikohtule õiguse talle esitatud kassatsioonid menetlemata jätta. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. See toimub kõikides astmetes tavalise kohtuasja läbivaatamise käigus. Iga inimesele on antud õigus inimõiguste rikkumise korral kaevata riigi peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
põhiseadusega. Võimude lahusus väljendub ka isikute tasandil – keegi ei saa olla üheaegselt president, valitsuse või Riigikogu liige ja kohtunik. Kohtud Eesti põhiseadus eristab tavalisi, erakorralisi ja erikohtuid. Tavalised jagunevad omakorda kolmeks astmeks: 1) maa- (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ning halduskohtud (Tallinna, Tartu, Jõhvi ja Pärnu; 2) ringkonnakohtud (Tallina, Tartu); 3) Riigikohus (jälgivad üksnes, kas alama astmekohtud on õieti seadustest aru saanud, seda õieti kohaldanud ning järginud protsessireegleid, on esimese ja teise astme kohtust eraldatud – on eraldiseisev eelarve ja struktuur) – kokku 19 kohtunikku. Erikohtud on seaduse alusel Eestis küll lubatud, kuid seda võimalust pole seni kasutatud; samas pole erakorralised kohtud lubatud. Kohtud alluvad vaid seadustele ning kohtule ei tohi keegi õigusemõistmisele ettekirjutusi teha. Samuti ei tohi ettekirjutusi teha ega mõjutada
annaabi.ee 
