Saasteaineid satub õhku paljudest allikatest, erinevad on ka nende omadused ja koostis: tolm, suits ja tahm, väävli ja lämmastiku oksiidid, hapete aurud, süsinikuühendid, raskmetallid, radioaktiivsed ained jt. Üks suuremaid tolmutekitajad on tsemenditööstus. Väga ohtlikud on keemiatööstuse heitmed. Õhu saastatuse tulemusena suureneb haigestumine bronhiiti, südamehaigustesse ja astmasse. Saastatud õhk kajustab esmajärjekorras vastsündinuid, elatanud südamehaigeid ja astmaatikuid. Äärmislet ohtlik on hingamisteedele sudu: mürgine udu, mis tekib udu ja saastainete koosmõjul linnades. Paljusid saasteaineid on võimalik enne õhku sattumist kõrvaldada tehniliste vahenditega. Radioaktiivne kiirgus põhjustab inimesele, aga ka kõigi teistel organismidel vere koostise muutust, kiiritushaigust ja kasvajaid. Radioaktiivse kiirguse mõjul suureneb mutatsioonide sagedus organismides, mis põhjutab kasvajate sagenemist
seal ei tohi suitsetada ega pidada koduloomi. ¤ Inimene ei tohiks valida elukutset, kus puututakse kokku kemikaalide, loomade või mitmesuguse tolmuga. ¤ Liikumine pole astma korral mitte vastunäidustatud, vaid koguni vajalik, tuleb vaid leida sobilik spordiala ja liikumisstiil (ujumine sobib enamikule). Kui füüsiline pingutus (eriti külmas õhus) tekitab siiski astmanähte, saab seda ennetada eelneva bronhilõõgasti inhaleerimisega. Ka olümpiavõitjate seas on astmaatikuid! Astmanähte vallandavad tegurid: ¤ allergeenid: kodutolm, tolmulest, loomade karvad, kõõm, eritised, hallitusseente eosed, õietolm ka toiduained ¤ viirusinfektsioonid ¤ õhusaastus: tubakasuits, kemikaalid, tugevad lõhnad, heitgaasid ¤ teatud ravimid (nt. aspiriin) ¤ toidulisandid ¤ külm õhk, ilmamuutus ¤ füüsiline pingutus ¤ olemasolevaid astmanähte võib süvendada ka närvipinge Vallandavad faktorid on igaühel erinevad. Neid peab teadma ja oskama vältida! 7.1
Alleriganähud võivad olla ajutised või pidevad, olles vahel seotud niiske aastaajaga, tolmuse tegevuse või kindla kohaga. Sageli ägenevad alleriganähud öösel või varahommikul. Õietolmud Õietolmu allergia põhjustab astmahooge või nende ägenemist eriti kevadel ja varasuvel. Iseloomulik on muidugi kurikuulus heinapalavik: vesine allergiline nohu, silmade kipitus ja punetus, vahel ka nahalööve; astmaatikutel võib lisanduda astmahoog. Teistel aastaaegadel võivad astmaatikuid kimbutada puude tolmlemine ja hallitusseente spoorid. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva tolmega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm
E200Sorbiinhape Nahaärritused, piimatooted, jogurt, leib, veinid, põletustunne suus maiustused, juustud, koogidöö Raskendab astmat, nõgeslöövet 11 E210214Bensoehape, Mõjutab allergikuid, joogid, kastmed, kalatooted AURA "JAFFA" bensonaadid astmaatikuid. Tekitab joogid peavalu, migreeni, JUULI "Tomati maoärritust. ketsup" "Tallinna kilud" Ägestab atoopilist "Hiina kaste"
annaabi.ee 
