vastne:vagel tipus muneti,mis herilased, lennutiibu, vahel kimalased, mõnedel tiivad sipelgad, puuduvad. moondunud käguvaablased Enamikul astlaks, eluviis liikidel tiibadel mitmekesine, väike tume paljud elavad tiivatäpp, mis puidus, mitmed annab tiibadele lennul liigid vastupidavuse. parasiidid.
(puruvana) ehitab oksatükkidest ja liivast torukese). Kahetiivalistel putukatel (kärbsed, sääsed) on vaid kaks tiiba, nende teine tiivapaar on säilinud sumistitena, mis tekitavad ka lendamisel tekkivat iseloomuliku heli. Ühiselulised putukad elavad kolooniatena kus pereliikmete vahel on väljakujunenud tööjaotus. Sellised on paljud kiletiivalised putukad (neil on kaks paari kilejaid õhukesi tiibu ning mõnedel liikidel on muneti muundunud teravaks astlaks), nagu näiteks mesilased, herilased ja sipelgad. Inimkaaslejate hulka kuuluvad toakärbsed (elab peamiselt inimasulates, toitub jäätmetest, aastas on mitu põlvkonda, kannab edasi mitmesuguseid haigustekitajaid), toasääsed (vastsed arenevad valamute ja vannide haisulukkude vees, lekkivate kanalisatsioonitorude läheduses ja unarusse jäetud lilledega vaasi vees, eelistab keskküttega maju, inimest ründab pimedas),
Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasôied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasôed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuus, mänd) 33. Õisik. Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õisik-pisikesed õied koondunud õisikusse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied Astlad: Astlaks võib muunduda kogu leht või osa lehest * Astelde peamine ülesanne on kaitsta taime mitmesuguste, eelkõige taimtoiduliste selgroogsete loomade eest. Kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised) väheneb astelde (endised lehed) arvel taime transpireeriv pind. (kaktuselised, kukerpuu, ohakas) Köitroad: Esinevad nõrgavarrelistel taimedel, kellel nad talitlevad roni-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda osa lehest (hernel, elulõng ja mungalill)
Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasôied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasôed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuus, mänd) 33.Õisik. Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õisik-pisikesed õied koondunud õisikusse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied Astlad: Astlaks võib muunduda kogu leht või osa lehest * Astelde peamine ülesanne on kaitsta taime mitmesuguste, eelkõige taimtoiduliste selgroogsete loomade eest. Kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised) väheneb astelde (endised lehed) arvel taime transpireeriv pind. (kaktuselised, kukerpuu, ohakas) Köitroad: Esinevad nõrgavarrelistel taimedel, kellel nad talitlevad roni-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda osa lehest (hernel, elulõng ja mungalill)
Ühel isendil esinevad erineva funktsiooni/ehitusega pärislehed kas samaaegselt või arengu erinevatel etappidel ◦ Harilik jõgiputk ◦ Särjesilm ◦ Koriander ◦ Ümaralehine kelluke ◦ Mesikann ◦ Luuderohi Esineb sageli veetaimedel: veesisesed lehed ja veest välja ulatuvad lehed on erineva ehitusega Muundunud leht Leht võib olla muundunud, et täita lisaülesandeid: ◦ Köitraagudeks, et taime kinnitada ◦ Köitraag võib tekkida lehe rootsust, labast või tervest lehest ◦ Astlaks, okkaks, et kaitsta taime taimtoiduliste loomade eest Lehe osad Rootsuga leht – kinnitab lehelaba varre külge Istuv leht – leheroots puudub Laskuv leht – lehelaba on varre külge kasvanud Abilehed – väljakasved leherootsu külgedel Tõri – abilehed on kokku kasvanud Tupp – leherootsu laienenud alus ümber varre Keeleke – kilejas väljakasve lehelaba alusel Kõrvakesed – kaks väljakasvet Lehe roodumine Lihtne – lehelaba läbib alusest tipuni ainult üks rood
annaabi.ee 
