7. Pooli, mille induktiivsus on 0,2 H, läbib vool tugevusega 4 A. Kui suur on selle pooli energia? 1,6 J 8. Arvutage pooli magnetvälja energia, kui pooli otstele on rakendatud pinge 12 V, pooli takistus on 0,55 _ ja pooli induktiivsus on 0,14 H. 33.3 J 9. Sirgjuht pikkusega 2,2 m liigub ühtlases magnetväljas jõujoontega 20 ° nurga all kiirusega 20 m/s. Leida magnetvälja magnetiline induktsioon, kui juhis indutseeritakse emj 8,5 mV. 0,5 mT 10. Väike metallrõngas raadiusega 3 cm on astetatud magnetvälja, mille magnetiline induktsioon on 0,02 T, risti jõujoontega. Rõnga välja viimine kestis 0,5 s. Leida rõngas indutseeritud elektromotoorjõud? 0,11 mV 11. Poolis takistusega 4 _ ja induktiivsusega 50 mH hoitakse pinget 110 V. Kui palju energiat eraldub pooli lahutamisel ahelast? Milline endainduktsiooni emj tekib seejuures, kui energia eraldus 20 ms jooksul? 18,9 J; 69 V 12. Juhtmetest raam, millel on 100 keerdu ja mille pindala on 500 cm 2 pinda. Raami umber
4. Sirgjuht liigub ühtlases magnetväljas jõujoontega risti kiirusega 25 cm/s. Leida juhi pikkus, kui magnetvälja magnetiline induktsioon on 0,0038 T ja juhis indutseeritud emj on 28 mV. 0,3 m 5. Sirgjuht pikkusega 120 cm liigub ühtlases magnetväljas jõujoontega 17 ° nurga all kiirusega 15 m/s. Leida magnetvälja magnetiline induktsioon, kui juhis indutseeritakse emj 6,2 mV. 1,17 * 10-3 T 6. Metallrõngas raadiusega 4,8 cm on astetatud magnetvälja, mille magnetiline induktsioon on 0,0012 T, risti jõujoontega. Rõnga välja viimine kestis 0,25 s. Leida rõngas indutseeritud emj keskmine väärtus? 0,035 mV 7. Raam, millel on 25 keerdu, asub magnetväljas. Leida raamis indutseeritud emj, kui magnetvoog muutub raamis 0,16 s jooksul 0,098 Wb kuni 0,013 Wb ni? 13,3 V 8. 75 keerust koosnevas poolis on magnetvoog 4,8 mWb
fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaadi) kõrval ja veel üks väike 5 haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (nn. vimpergid). Portaalid nagu kutsusid sisse astuma, nad koosnesid mitmest ,,üksteise sisse" astetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus üle kogu fassaadi rida skulptuure teravakaarelistes nissides nn. kuningategalerii. Tornikiivrid jäid sageli keskajal lõpuni ehitamata. Ülaltoodud kirjeldusele vastavad aga üksnes Pariisi ümbruse (gooti stiili sünnipaiga) kirikud, (näiteks Reims'is, Amiens'is, Chartres'is, Beauvais's) (Lisa 4 ja 5), samuti Pariisi Notre-Dame
kipub näiteks "näoga" liialt emotsioone väljensdama) või hoopiski kaduma. Seejuures vaatajad võivad mitte aru saada mõlemast variandist, sest neil võib peas olla hoopis oma "plaan" ja kujutlus. KOREOUTIKA TANTSIJA RUUM (kuidas tantsija suhestub ruumi, space in the body, body in the space) RUUM ON TÜHI, amorfne aines seni, kuni see pole kellegi (tantsija, koreograaf) poolt määratletud või piiritletud, kuni sinna pole astetatud objekte, kuni inimesed pole sinna astunud (ilmunud)- siis tekivad RUUMILE MÕÕDUD -kõrgus, sügavus, laius esiplaan, tagaplaan jne. BODY IN THE SPACE on tüüpiline skulptuurne element koreograafias. Kehad sisenevad ruumi, liiguvad selles, sellest läbi ja koos ruumiga, muutes määratlematu "olluse" JUST SELLEKS KOHAKS. Et keha saaks olla skulptuurne, tuleb sellele anda ruumilisi mõõtmeid horisontaalne, vertikaalne, kaarjas, sirge, suund ja fookus -
annaabi.ee 
