1) Treppsamm – külg ees nõlva suhgtes; nõlvapoolsed kandid lumes, keharaskus nendel; korraga liiguvad sama käsi-jalg 2) Käärsamm – suusad käärselt (V-kujuliselt) astumine; käte-jalgade ristkoordinatsioon; kere ettekalle; käärasend seda laiem, mida järsem mägi. Käärjooks sama pm aga kiirem tempo. 3) Poolkäärsamm – üks jalg astub otse, teine käärselt; käte-jalgade ristkoordinatsioon 4) Paaristõukeline kahesammuline uisusammsõiduviis „tõusul“ – vt hiljem 5) Astesamm – suusad paralleelselt; käte-jalgade ristkoordinatsioon; kere ettekallet tuleb reguleerida, et tagasi ei libiseks; raskus täistaldadel; pidev kepitugi (lk85) 6) Jooksusamm – nagu astesamm, aga kiiremad liigutused; kepiga tugev äratõuge 7) Libisamm aka vahelduvõukeline kahesammuline klassikaline sõiduviis tõusul – vt hiljem. kõrgemal väiksemad sammud 8) Vahelduvtõukeline ühesammuline uisusammsõiduviis – vt hiljem Laskumisviisid:
mistõttu kepitõuge lõpetatakse järgneva sammu alguses. Tsüklis on kaks vahelduvat liugesammu Jooksusamm tõusuviis- kasutatakse, kui suusa liugelennu pikkus ei ületa 0,3 m ja eessamm on 0,7-0,75m, mis ei võimalda lumme löödud kepi teravikust niipalju eemalduda, et kepitõuget saaks lõpetada suusatõuke ajal, mistõttu kepitõuge lõpetatakse järgneva sammu alguses. Tsüklis on kaks vahelduvat jooksusammu. Astesamm tõusuviis- kasutatakse, kui ei ole enam võimalik edasi liikuda suusa libisemise arvel. Tsüklis on kaks vahelduvad astesammu, kepitugi on pidev. Selle viisi tunnuseks on edasiliikumine ainult eessammude arvelt. Suusatamise ajalugu Kaasaegne suusatamine sai alguse 19. sajandil Telemarki maakonnas, kuid Nordlandi maakonnast Rødøy'st leitud iidne kaljujoonis näitab, et norralased kasutasid suuski juba 4000 aastat tagasi. Huvi suusatamise kui spordi vastu tärkas taas 1870. ja 1880. aastatel
Eelistatud suundi: - Küljelt: klassikalised sõiduviisid, tõusud ja lasjumised. - Eest: paaristõukelised uisuviisid. - Tagant: triivimine parralleelpöörded, sahkviisid, vahelduvtõukeline ja pooluisusamm. 3.2. Osa- ja tervikmeetod. Tervikmeetodit rakendatakse enamasti lihtsamate harjutuste õpetamisel, kus keha asend või liigutuste iseloom on tavapärane ja üksikliigutuste arv väike. Näiteks astesamm laugel tõusul (sarnaneb käimisele), aeglane heas jäljes põhiasendis laskumine. Keerukamate harjutuse puhul (ebaharilikud asendid ja liikumised, nt. pooluisusamm või sahkpööre, uued keerukad liigutused nt. Parralleelpööre) on tervikliku ettenäitamise järel otstarbekas harjutust õppida osade kaupa e. osameetodil. Selleks õpitakse ja harjutatakse tegevuse üksikuid, struktuurilt lihtsamaid osi eraldi. Neid õpitakse oskuse tasemeni jõudmiseni s.t. sooritatase teadvuse kaasabil
annaabi.ee 
