nõrga uduse laiguna. Kui aga komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. Sellest kujunebki komeedi saba. Igal uuel lähenemisel Päikesele eraldub tuumast uus kogus gaasi ja tolmu, mis hajub planeetidevahelisse ruumi. Seega peab tuuma mass järjest vähenema, kuni lõpuks kogu tema lenduv aine muutub tolmuks või gaasiks. Komeetidest säilivad vaid asteroiditaolised tükid (komeedi tuuma osad) ja meteoorne materjal, mis aga lõpuks langeb päikesele või hajub planeetide atmosfäärides. Niisugune keha lakkab olemast komeet, sest tal puudub helendav gaasümbris - kooma ja saba. Kõiki Neptuuni-taguseid kääbusplaneete kutsutakse plutoidideks. Plutoidide kaaslased pole plutoidid, isegi kui need on enam-vähem ümmargused. Kuna seda on suure kauguse tõttu tavaliselt otseselt võimatu kindlaks määrata, siis
Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Komeetidest säilivad vaid asteroiditaolised tükid (komeedi tuuma osad) ja meteoorne materjal, mis aga lõpuks langeb päikesele või hajub planeetide atmosfäärides. Niisugune keha lakkab olemast komeet, sest tal puudub helendav gaasümbris - kooma ja saba. 3.4 Orbiidid ja tiirlemisperiood Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetide
Need on Kallisto, Ganymedas, Europa ja Io. Veel on Jupiteril 59 väiksemat kuud. Põhimõtteliselt on Jupiter gaasiline hiidplaneet. Teadlased pole veel kindlad, kas gaas asendub planeedi keskmes kivisüdamikuga või mitte. Juhul, kui tahke kivisüdamik on olemas, võiks see olla ümbes 10 korda massiivsem, kui Maa. Jupiteril on väga võimas gravitatsioonijõud, tõmmates enda poole kõike, mis tema lähedusse satub. Lähemad asteroidid ( Päikesesüsteemi väikekehad) ja meteoorkehad ( asteroiditaolised kehad, mille läbimõõt on väiksem, kui 1 km) on sunnitud sukelduma Jupiteri atmosfääri. Jupiter on nagu hiiglaslik tolmuimeja, mis puhastab oma lähikosmost prahist. Teleskoobiga vaadates näeb Jupiteri pinnal ribasid või triipe. Need on pilvemustrid, mis tiirutavad ümber planeedi. Tumedamaid ribasid nimetatakse vöönditeks, heledamaid tsoonideks ning kummalgi poolkeral on mõlemat kolm. Huvitavaim objekt planeeil on nn. Suur Punane Laik, mis kujutab endast tohutut
annaabi.ee 
