on sageli valmis koostöös kolleegidega vaeva nägema, et üle saada organisatoorsetest probleemidest on nõus võtma rohkem vastutust kohaneb kergemini organisatsiooniliste muudatustega saab tööga paremini hakkama ja tunneb sellest suurt rõõmu. 2. Kirjelda Maslow püramiidi ning too välja kaks põhjust, miks seda teooriat on kritiseeritud. Maslow püramiid on: inimvajaduste hierarhial põhinev skeem. Kõrgemale astemele liikumise eelduseks on madalama taseme vajaduste rahuldamine. Maslow jagas vajaduste tasandid omakorda kaheks: madalama astme vajadused (füsioloogilised ja turvalisuse vajadused) ning kõrgema astme vajadused (sotsiaalsed, lugupidamise ja eneseteostuse vajadused). Nende kahe astme erinevus on selles, et kõrgema astme vajadused rahuldatakse sisemiselt, madalama astme vajadused aga väliselt. 1
Venemaal loodi sõjaväeringkonnad. Peeter I ostis endale Kadriorust alad. Eesti, Läti ja Leedu oli üks sõjaväeringkond keskusega Riias, mis anti Venemaale ära. Peeter I jaoks olid väga olulised Läänemere äärsed alad, sest need olid distsiplineeritud. Peeter I vajas tsiviilametnikke. Tsiviilametnikul pole vormi. Seisuste tabelil oli kaks tähtsust. Sellega kõik tsiviil ja sõjaväe ametnikud pandi võrreldavasse tabelisse. Vastavalt sinu tabeli astemele oli seal ka kirjas, kuidas sinu poole peab pöörduma. Ka ordenid pandi seisustega kokku. *Peeter I seisuste tabel lõi eeldused vabadele seisustele. Kogu see tabelite süsteem hakkas Eestis olulist rolli mängima. Seisuste tabel oli ülioluline Vene impeeriumi juhtimises ja Eesti sai sellest ka kasu. 19.saj kui Venemaal toimub aktiivne ülikoolide tegemine, kanti eraldi reana ka õppejõud seisuste tabelisse. See pani aluse haritlaste seisustele. Tabelisse oli kirjutatud, et kui ülikooli
Jumal ja inimkond peavad ühtviisi alluma samadele ratsionaalsetele printsiipidele ja mõistusest piisab, et juhtida meid nende printsiipide juurde. Kanti süsteem ülendab eetika seesmiseks hüveks: õigupoolest on oma kohuse täitmine mitte millegi muu kui selle pärast, et see on kohus, ülim hüve. Säärasena on see seotud religiooniga. See on meie kohus Jumala ees. Jumal armastab vooruslikke ning tasub neile lõpuks õnnega vastavalt nende vooruslikkuse astemele. Jumal ja surematus on eetika tarvilikud postulaadid. 12. Kas usk soosib moraalselt elu ? Kuidas ? Kui Jumal on olemas, siis hea tahe võidab halva. Kui Jumal on olemas -kosmiline õiglus valitseb universumis. Moraalsed põhjused kaaluvad alati üles moraalivälised. Kuskil on Jumal, kes meid armastab ja meie eest hoolitseb, tema armastus innustab meid. Kui Jumal lõi meid oma näo järgi, siis on kõik inimesed võrdselt väärtuslikud. Meil