Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"astakutingimus" - 3 õppematerjali

Lineaaralgebra kordamisküsimused
2
docx

Lineaaralgebra kordamisküsimused

Determinant ei muutu kui determinandi AB astakud on võrdsed (Öeldakse summa kahest antud punktist, mida ühe reaga liita mistahes teguriga ka, et süsteem on kooskõlas). nimetataks fookustek , on korrutatud teine rida. Determinant seda Lineaarne võrrandisüsteem on konstatrtne. omadust kasutatakse mõnede lahenduv_r _ r´ (see on nn. II järku jooned. Hüperbool elementide nulliks muutumiseks, et astakutingimus). Hüperpooliks nimetatakse tasandi Determinandi arvutamist lihtsustada. Gaussi ja Gauss-Jordani meetod. nende punktide hulka, mille Maatriks, tehted maatriksitega Näited Gaussi meetodi puhul kauguste vahet tasandi kahest Kirjutades nende vektorite teisendatakse laiendatud maatriksi antud punktist on

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
18 allalaadimist
Crameri teoreem lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks
5
doc

Crameri teoreem lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks

võrdusmärgi paremal pool) lineaarse võrrandisüsteemi saab kirjutada maatrikskujul AX=B, kus võrrandisüsteemi maatriks A, tundmatute maatriks X ja vabaliikmete maatriks B. Teoreem (Kronecker-Capelli) Lineaarne võrrandisüsteem on lahenduv parajasti siis, kui võrrandisüsteemi maatriksi A ja laiendatud maatriksi AB astakud on võrdsed (Öeldakse ka, et süsteem on kooskõlas). Lineaarne võrrandisüsteem on lahenduv r = r´ (see on nn. astakutingimus). Gaussi ja Gauss-Jordani meetod. Näited Gaussi meetodi puhul teisendatakse laiendatud maatriksi AB kõik elemendid allpool peadiagonaali nullideks, opereerides sealjuures eranditult vaid maatriksi ridadega. Veergusid on vaid lubatud vahetada, mis vastab ju tundmatute ümbernummerdamisele. Gauss-Jordan. Selle järgi teisendatakse laiendatud maatriksi elemendid peadiagonaalil ühtedeks ja sellesta alla- ja ülalpool nullideks. Siis saab kohe välja kirjutada vastuse

Matemaatika → Lineaaralgebra
180 allalaadimist
Konspekt
104
pdf

Konspekt

4.3 Crameri valemid Teoreem 3. Crameri peajuhul on LVS-il parajasti u ¨ks lahend. Lahend avaldub valemitega det Ai xi = , i = 1, . . . , n det A T~ oestus. Kasuta p¨oo¨rdmaatriksit. 5 LVS-i omadusi LVS-i koosk~olalisust kirjeldab nn Kroneckeri-Capelli 2 teoreem. 5.1 Kroneckeri-Capelli teoreem (astakutingimus) Teoreem 4. LVS on koosk~ olaline parajasti siis, kui tema maat- riksi astak v~ ordub laiendatud maatriksi astakuga. 5.2 ¨ Ulesanne N¨ aidata, et s¨ usteem 2x1 + 7x2 + x3 + 3x4 = 6 3x1 + 5x2 + 2x3 + 2x4 = 4 9x1 + 4x2 + 7x3 + x4 = 2 on koosk~ olaline. 2 Alfredo Capelli (1855-1910), itaalia matemaatik

Matemaatika → Lineaaralgebra
523 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun