tasakaaluväärtusest. Reguleerimissüsteemi loetakse tasakaalus olevaks siis, kui reguleeritav suurus on muutumatu, regulatsioonisüsteem on välja lülitatud ja objektile ei mõju ühtegi häiringut. Kui objektile mõjub häiring, siis algab reguleerimisprotsess, mille vältel reguleeritav suurus muutub. Reguleerimisprotsess lõpeb uue tasakaaluolukorra saabumisega. Väga paljud seadmed peavad töötama muutuva koormusega. Astaatiline, automaatreguleerimissüsteem: reguleeritava suuruse tasakaaluväärtus on konstantne sõltumata objekti koormusest. 2 Staatiline, automaatreguleerimissüsteem: reguleeritava suuruse tasakaaluväärtus sõltub mõnevõrra objekti koormusest. Kasutatakse statismi mõistet: tasak tasak X - X
Reguleerimisprotsess on lõppenud, kui seadevedru pingus on vastavuses ainult vihtidele mõjuva tsentrifugaaljõuga, vedru 20 pingus on null ja juhtsiiber on neutraalses asendis (kanalid kõik suletud). Kui mingil põhjusel üks nendest tasakaalutingimustest pole täidetud toimub reguleerimisprotsess seni kuni need tingimused on täidetud, kuid iga järgnev reguleerimistsükkel on väiksemate hälvetega, st siirdeprotsess on sumbuv ja staatiline karakteristik on paralleelne abstsissteljega st. astaatiline. Regulaatorite seadistamine etteantud pöörlemissagedusele toimub seadistamissektori 1 abil, millega saab muuta seadevedru pingust. Servomootori aega seadistatakse drosselklapi 9 abil. 2. Regulaatori Woodward UG-8 seadmine vajalikule pöörlemissagedusele. Pöörlemissagedus, mida hoiab regulaator häälestatakse seadevedruga 25 .Vedru pinguse suurendamisel võrdlev element 21 liigub alla ja läbi ujuv hoova 31 nihutab siibri 39 allapoole.
..). 4. Reguleerimisseadeldis (klapid, siibrid, reostaadid) 5. Objekt Reguleerimissüsteeme võib jaotada järgmiste tunnuste järgi: 1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat b) Kaudse toimega 2) Reguleerimisparameetri kõrvalekalde järgi a) Staatilised (Nendes peale kõrvalekallet ei taastata täpselt parameetri endist asendit, vaid jääb kõrvalekalle , mida nimetatakse staatiliseks veaks.). b) Astaatiline (Nendel süsteemidel staatiline viga puudub ja süsteem taastab endise parameetri täpselt.) 3) Jaotatakse kontuuride arvu järgi a) Ühe kontuurilised süsteemid (ainult peatagasisidega) b) Mitme kontuurilised süsteemid. (siin on juba sisse viidud kohalik tagasiside ja neid võib ka rohkem kui üks olla) 4) Reguleerimisparameetrite arvu järgi a) Ühe parameetrilised b) Mitme parameetrilised
..). 4. Reguleerimisseadeldis (klapid, siibrid, reostaadid) 5. Objekt Reguleerimissüsteeme võib jaotada järgmiste tunnuste järgi: 1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat b) Kaudse toimega 2) Reguleerimisparameetri kõrvalekalde järgi a) Staatilised (Nendes peale kõrvalekallet ei taastata täpselt parameetri endist asendit, vaid jääb kõrvalekalle , mida nimetatakse staatiliseks veaks.). b) Astaatiline (Nendel süsteemidel staatiline viga puudub ja süsteem taastab endise parameetri täpselt.) 3) Jaotatakse kontuuride arvu järgi a) Ühe kontuurilised süsteemid (ainult peatagasisidega) b) Mitme kontuurilised süsteemid. (siin on juba sisse viidud kohalik tagasiside ja neid võib ka rohkem kui üks olla) 4) Reguleerimisparameetrite arvu järgi a) Ühe parameetrilised b) Mitme parameetrilised
– Spastiline dipleegia (e/a: 45-57%) • täiskasvanul hävib insuldi korral üle 7000 km trakte – Spastiline tetraparees (5-9%) • Hemipareetiline vorm- AJUINSULDIST!! AIS: järsku tekkinud 5“punase lipu” spt: 2. Hüperkineetiline- düstooniline sdr. (6- 10%) 1.Ühe kehapoole jäsemete “suremistunne” või nõrkus 3. Atoonilis-astaatiline sdr 11% (F sagara kahjust.) 2.Kõne ebaselge, ei saa rääkida või ei mõista kõnet 3.Nägemishäire PCI 4.Tasakaaluhäire või pearinglus Raskusastmete alusel 5
annaabi.ee 
