kuningas Sinmuballit oli sunnitud tunnustama tema võimu. Elamiidid pidasid endale alluvaiks ka mõningaid Süüria ja Palestiina alasid. 3 Kuid olukord muutus järsult, kui võimule tuli Hammurapi (Hammurabi), Sinmuballiti poeg, Vana-Babüloonia ehk amoriitide dünastia kuues kuningas. Teda ootas üleraske ülesanne: võitlus Lõuna-Mesopotaamiaga, mis tol ajal faktiliselt kuulus Eelamile. Samal ajal haarasid Põhja- Mesopotaamias, Assuris, võimu amoriidid ja üks neist, Samsiadad I, alistas laialdased maa-alad kuni Eufratini ning vallutas Mari linna. Algul tunnustas Hammurapi Samsiadadi võidu Babüloni üle ning see kergendas tal tema esmatähtsa ülesande täitmist, Sumeri ja Akkadi ühendamist. Oma esimestel valitsemisaastatel vallutas ta (toetudes Larsa linnaga sõlmitud liidule) Uruki, siis Isini ning lõi rängasti Eelamile kuuluvat Jamutbali ala (ala ~ jõgi Dijala ja linna Suusa vahel, kaart
sajandil eKr). Suurriigid domineerivad, kuid Mesopotaamia on linnatsivilisatsiooni areaal. Linn oli ikka tsivilisatsiooni kese. Linnad aga toimisid jätkuvalt omavalitsuslike üksustena (tegelikult linnriikidena). Linnades oli aga arvestatav linnakodanikkond, kes valitsesid oma linna ise oli esindus. Ilmselt oli ka mõjukas kaupmeeskond. Kodanikkond ei ole nii selgelt allutatud tsentraalsele kontrollile nagu oli sumeri linnriikides. Nt Kanesi linn, milles olid nö perefirmad (nt naine oli Assuris ja korraldas tootmist, mees aga oli Kanesis ja korraldas kaubavahetust. Nende vahel käis kirjavahetus. Mees realiseeris kauba ja hankis tooraine, mille toimetas Assurisse). Templimajapidamised säilised ning olid kuninga kontrolli all. Kuningad lasid templitel toimida kui suurmajapidamistel. Tempel ja tsikuraat olid kõrvuti. Samas ei pääsenud templist otse tsikuraati, tsikuraadi sissekäik oli eraldi. Kuningas oli suur ülemvalitseja, kes valitses paljude linnriikide ja templite üle
2. Assüüria õigus Vana-assüüria seadustest, mis olid kasutusel assüüria kauomeeste kogukonnas Kültepe linnas u 1900-1800 eKr, on säilinud ainult fragmendid kolmel savitahvlil, nende põhjal saab väita, et mingi d Vana-Assüüria seadused olid olemas, aga erinevalt teistes ei olnu need lähtuvad kuningaideoloogiast. Kuningas oma suhteliselt väikest võimu kaupmeeste üle, sellest tingitud ka see erinevus teiste tolleaegsete koodeksitega. Kesk-Assüüria seaduskogu kaevati välja Assuris, pärinevad Tiglatpileasr 1 ajast (1114-1076 eKr). Käsitlevad peaasjalikult perekonnaõiguse ehk abielunaise õiguste kküsimusi. Kesk-Assüüria seadus on keelelise viimistluse poolest nigelamad kui Hammurapi seadused ning kohati üsna raskesti mõistetavad. 2. Babüloonia riiklik areng 20.-19.saj.e.m.a. amoriitide sissetung Sumerisse 1.1. Vana-Babüloonia suurriik 1894 1595
annaabi.ee 
