Näiteks (Õim 1983: 30–31) Mõlemas keeles võidakse värvi abil väljendada deminutiivsust, kasutades sufiksit. Eesti keeles on need -u, -ke (ne) ning vene keeles on kasutusel -еньк. Kuigi see pole kummaski keeles sage nähtus – eesti keeles kasutatakse deminutiivsust värvide puhul harva ning vene keeles vaid põhivärvinimetustega. (Õim 1983: 30) 3. Värvinimetuste semantikast Larissa Degeli koostatud uurimuse eesmärk on eestlaste ja venelaste põhivärvinimetustega assotsieeruva uurimine. Uuring põhineb andmetel, mida koguti ilukirjandusest, fraseoloogiast ning testiga, milles uuriti eestlastel ja venelastel põhivärvidega seonduvaid tähendusi. (Degel 2005: 102–103) Valimiks valiti ainult põhivärvinimed, sest mõlemas keeles on võimalik moodustada piiramatult värvinimetusi kas liitmise või tuletamise teel. Eesti keeles on 11 ning vene keeles 12 põhivärvinimetust. Uurimuses on põhivärvide määramiseks kasutatud Brent Berlini ja Paul
Patsiendi seisundi jälgimine Erinevate ravimeetodite tulemuste prognoosimine Ravi efektiivsuse analüüsimine 3. Aviatsioon: Koolitatud autopiloodid Radari signaali tunnustamine Tugevalt kahjustatud õhusõidukite, mehitamata õhusõidukite adaptiivne piloteerimine 4. Teabevahetus: Video teabe kokkusurumine Kiire kodeerimine / dekodeerimine Mobiilsidevõrkude optimeerimine ja paketi suunamisskeemid 5. Internet: Assotsieeruva teabe otsimine Elektroonilised sekretärid ja iseseisvad agendid internetis Rämpsposti filtreerimine ja blokeerimine Uudissaadete sõnumite automaatne positsioneerimine Sihitud reklaam ja turundus e-kaubanduse jaoks 6. Tootmise automatiseerimine: Tootmisprotsesside reziimide optimeerimine Toodete kvaliteedikontroll Mitmemõõtmelise lähetamise teabe jälgimine ja visualiseerimine
Selle tulemusena tekib assotsiatiivne seos kahe ärritaja vahel ja algul neutraalsest ärritajast saab tingitud ärritaja, mis hakkab vallandama samasugust reaktsiooni nagu tingimatu ärritajagi. Tekkinud on kahe eri liiki ärritaja assotsiatiivne seos. Tegelikult kujunevad taolised assotsiatiivsed seosed ka kahe neutraalse ärritaja vahel. Seose olemasolul kutsub ühe ärritaja või sündmuse tajumine esile, temaga assotsieeruva sündmuse meenutamise. Juba Aristoteles täheldas, et mõnede asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine. Ta leidis, et mälu efektiivsus suureneb, kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele või on sarnased. Assotsiatiivse seose kujundamiseks on vajalik kahe seostava stiimuli korduv koosesinemine. Koolis kasutatakse selleks mehhaanilist harjutamist
annaabi.ee 
