See klassifikatsioon on üsna suurepärane, kuid mittetäielik. Iga õppimise haru on vastuvõtlik jagunemaks seitsmeks grupiks, selle osad olles seitsme püha planeedi valitsemise all. Seitsmes filosoofia haru, antud mitte üheski eksoteerilises klassifikatsioonis, on TEURGIA, sõna mida kasutati esimesena Aleksandria Neoplatonistide poolt. Sõna Teurgia tähedab ''jumalik töö'' ning oli iidsete poolt defineeritud kui ''Jumala töö tegemist''. Üldmõistetav tõlge assotsieerib selle sõna imedega, aga see tähendab tegelikult jumalasarnaseks saamise teadust ning hõlmab tegelikke protsesse mille läbi muutub inimene filosoofiks, või, nagu iidse seda kutsusid, filosoofia distsipliine. Seega oma seitsmes harus, katab filosoofia kõiki pühasid ja sügavaid õppimise vorme ja selle valdamisel saavutab isik iseenda täiuslikkuse. Ainult filosoofiks muutudes selle termini õigeimas mõttes, viib inimene täide oma eksistentsi eesmärgi.
seotud järkjärgulise edasiliikumisega asjadele nimetuse andmisel. Esmalt see eelneb kujutisele nimetuse andmisele, seejärel toimib üheaegselt ning viimaks ennetab seda. Sellisel moel areneb soov kujutleda midagi konkreetset ( W .Krötzsch, 1917 ). Teised uurijad viivad sellesse skeemi mõningaid täpsustusi ja täiendusi. Nad osutavad, et juhuslike kritselduste ja teadliku joonistamise vahel on ka vaheetapp, kus laps joonistab, tundes rõõmu kritselduste tegemisest, hiljem assotsieerib need kritseldused mõne esemega ja teeb sinna ka teadlikke täiendusi ( nt. jalad ). Kirjanduses on toodud näiteid kavatsuste püsimatusest lastel, kes on üleminekul sihiteadlikule kujutamisele. Laps on otsustanud joonistada kassi. Ta kannab paberile mõned jooned, mis kutsusid esile assotsiatsiooni torniga ja joonistabki torni edasi. Hiljem lisab sinna mõned kolmnurgad ( aknad ) ja kuulutab et see on tore maja jne. Sellised kavatsuste muutumised ei ole mitte erandid vaid pigem reeglid.
Loom liigub ükskõik millisest punktist vette pandud platvormile. Kui kardin ümber vanni panna siis on õppimine juhuslik. Sõltuvusainete uurimise loommudelid - Eneselemanustamine – ajju või veeni, ravimite erisus; murdepunkt – mitu korda valmis kangile vajutama et annust saada, hindab sõltuvuspotentsiaali - Koljusisene enesestimulatsioon – nõrk lokaalne elektrilöök ajju viidud elektroodi - Tingitud paigaeelistus – klassikalisel tingimisel põhinev – loom assotsieerib 1 kambri ravimi mõjuga. IV LOENG Sensoorse info kodeerimine ajus, kodeeritud infol pole mingit füüsilist sarnasust stiimuliga. Kui meeled on ära kodeerinud, signaal saadetakse ajju teistsugusel kujul e neuronitevaheline suhtlus, närviimpulsid mööda aksonit edasi sünapsite kaudu infovahetus. - Kuidas pilt teadvusesse jõuab? Valguse langemisest läbi pupilli reetinale, fotoretseptorid, optilised närvid, närviteede ristumine, taalamus, primaarne
annaabi.ee 
