- International Association of Geodesy (IAG); Geodeet 27/2003 või Horisont 6/2003) käsitlevad - International Association of Seismology and Physics ettekanded olid üsna populaarsed, kusjuures of the Earth's Interior (IASPEI); kuulajaskond pärines pea kõigist seitsmest - International Association of Volcanology and assotsiatsioonist. Järgnenud aruteludes tõstatatud Chemistry of the Earth's Interior (IAVCEI); küsimused puudutasidki GRACE kasutamist erinevate - International Association of Geomagnetism and geoteaduste valdkondades. Aeronomy (IAGA); Üks IAG sümpoosiumipäev oli tervenisti pühendatud - International Association of Meteorological and uue üleilmse geodeetilise seiresüsteemi GGOS (Global
rakk on ,,miniatuurne organism". Niisiis võis mikroobide tegevust vaadelda kui organismi elusrakkude tegevuse prototüüpi ning öelda, et ,,elu, see on roiskumine" (taimede ja loomade eleuteegvuse parim analoog looduses on rosikumine). Surm kui arsti abimees leidis väljundi anesteesias. Anesteesia plahvatuslik levik 19. sajandi keskel oli ilmselt ka põhjus, miks järsku kadus paaniline hirm ,,varjusurma" ees viimane sai õudsest elusaltmatmise assotsiatsioonist priiks ja muutus kirurga truuks abimeheks. Tehtud oli veel üks samm surma kontrollimise teel. Teine surma kontrollimise meetod, mis arstiteaduses levima hakkas oli antiseptika, mikroorganismide tapmine keemiliste vahenditega, pioneeriks Joseph Lister (1827-1912). 20. sajandi tendentsid (surma ja elu mõiste tehnologiseerumine) 20. sajandi alul ilmusid inimesed, kelle jaoks senine kontseptsioon, mille kohaselt elu=surm, ei olnud enam tõsiseltvõetavad
inimesed oleksid oma edaspidises elus olnud kuidagi tervemad (?). Arstiteaduslik mõte liikus ka selles suunas, et kasutada vastavat olukorda kirurgias. Varjusurma üritati esile kutsuda lämmatamise teel. Ka üks esimesi uusaja kirurgilisi anesteetikume naerugaas arvati toimvat eeskätt lämmatajana. Anesteesia plahvatuslik levik 19. sajandi keskel oli ilmselt ka põhjus, miks järsku kadus paaniline hirm ,,varjusurma" ees viimane sai õudsest elusaltmatmise assotsiatsioonist priiks ja muutus kirurga truuks abimeheks. Tehtud oli veel üks samm surma kontrollimise teel. Teine surma kontrollimise meetod, mis arstiteaduses levima hakkas oli antiseptika, mikroorganismide tapmine keemiliste vahenditega, pioneeriks Joseph Lister (1827- 1912). (Elavhõbedat oli süüfilise ravis kasutatud õigupooelst küll juba keskajast alates, kuid siis oli asja toimemehhnaismist arusaamine teine ja vale.) Antibakteriaalsed mürgid täienevad sajandi teisel poolel vastumürkide
temperatuuri, näit. Al, Fe, Cu, Zn, Ni Reageerib grafiidiga (alla 400ºC) → grafiidi fluoriidid CFx Fluori toimele suhteliselt vastupidavad on väärisgaasid, N2, O2, teemant, klaasjas süsinik, CO, CO2, Al2O3 baasil väärislkivid (safiir jt.) Fluor reageerib ka SiO2-ga: SiO2 + SiF4 + O2 Fluoriidid HF – vees lahustuv (→ vesinikfluoriidhape) Mürgine gaas erandlike omadustega (tingituna HF molekulide tugevast assotsiatsioonist, põhjuseks molekulidevahelised vesiniksidemed): Sarnaneb mõneti H2O-ga Ka anomaalselt kõrge keemistemperatuur (19,5ºC) Vees dissotsieerub osaliselt (nõrk hape, K=7·10-4): HF + H2O ↔ H3O+ + F- F- + HF ↔ HF2- 2F + H2O ↔ H3O+ + HF2- seetõttu HF → vesiniksoolad (näit. KHF2) HF söövitab klaasi, ohtlik nahale sattudes Säilitatakse plastpudelites (parim tefloon) Fluoriididest kasutatakse (peale CaF2) rohkem Na ja K ühendeid: NaF, KF, KHF2, ka Al- ja NH4 soolad 3.26.4