tehhi ja ungari keel. 2004. aastal liitusid Eesti Essti liituse baltimaadest esimesena. Euro on Euroopa Liidu hisraha. 1999. aastal vttis kaksteist liikmesriiki tolleaegsest viieteistkmnest euro kasutusele sularahata tehingutes ja 2002. aastal, kui kibele tulid euro pangathed ja mndid, ka kikide maksete tegemisel. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja hendkuningriik) ei kuulunud knealusesse rahaliitu. 07.02.1992 Euroopa Liidu snd 12.06.1995 Eesti, Lti ja Leedu kirjutasid alla assotsiatsioonilepingud Euroopa Liiduga 28.11.1995 Eesti esitas ametliku avalduse EL-ga liitumiseks 13.12.1997 EL-i Nukogu otsustas alustada liitumislbirkimisi Eestiga 13.12.2002 Lppesid liitumislbirkimised Eesti ja EL-i vahel 16.04.2003 Allkirjastati liitumisleping Euroopa Liiduga 14.09.2003 Toimus rahvahletus EL-iga liitumise ksimuses 01.05.2004 Eesti hines Euroopa Liiduga 12.05.2010 Euroopa Komisjon soovitas Eesti euroalasse vastu vtta 16.06
*Väliskaubanduse läbirääkimistel esindab liikmesriike Euroopa Komisjon *EL Nõukogu alla on loodud erikomitee -133 komitee *Osalemine ELi tasandil thendab esindatust Euroopa Komisjoni ja Nõukogu juures tegutsevates töögruppides II Ühised kaubanduslepingud Suhete aluseks nn kolmandate riikidega on ELi poolt sõlmitud kaubandust soodustavad kahe- výi mitmepoolsed lepingud. Vabakaubanduslepingud (vastastikused) Assotsiatsioonilepingud (vastastikused) Tolliliidulepingud (vastastikused) Partnerlus- ja koostöölepingud Üldine soodustuste süsteem (GSP) (ühepoolsed) Teised ühepoolsed soodused III Ühine tolliseadustik EÜ tolliseadustik (konsolideeritud) Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2008 (ajakohastatud tolliseadustik), jõustus 24.06.2008; kõiki sätteid veel ei kohaldata. 4
Ühepoolsed meetmed (tollitariifid, dumpinguvastased meetmed): esitab komisjon; võtab vastu nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega (artiklid 133 ja 301). Kolmandate riikidega sõlmitavad lepingud: arutatakse läbi komisjonis nõukogu direktiivide alusel (võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega); sõlmib nõukogu, üldiselt kvalifitseeritud häälteenamusega (artiklid 133 ja 300). Euroopa Parlament ei osale isegi nõuandvas rollis (välja arvatud assotsiatsioonilepingud, milleks on vaja parlamendi nõusolekut, *1.4.1. ja *1.3.2.). 3. Lissaboni lepinguga ette nähtud muudatused Kaubanduspoliitikas on Lissaboni lepingu artikliga 188c üle võetud Nice'i lepingus sisalduvad EÜ asutamislepingu artikli 133 sätted ja neid muudetud. Peamised muudatused puudutavad: liidu ainupädevuse laiendamist kõikidele kaubanduslepingutele; Euroopa Parlamendi rolli tugevdamist. Lepingus on nähtud ka ette:
· ASSOTSIATSIOONI- E. EUROOPA LEPING Vabakaubanduse sätestamine Kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumise järkjärguline juurutamine Tihedate poliitiliste sidemete loomine Ühinemise eelduseks kandidaatriigi õigusaktide harmoneerimine EL õigusega, vastavate haldusstruktuuride reformimine Tihe majanduslik koostöö paljudes valdkondades Koostöö justiits- ja siseküsimustes Raamistik kandidaatriigile antava EL abi osas (Phare) · ASSOTSIATSIOONILEPINGUD 17 · EESTI INTEGRATSIOON EL 1996 Euroopa Komisjoni arvamus (avis) : Eesti on demokraatlik riik, kus stabiilsed institutsioonid tagavad õigusriigi, inimõigused ning vähemuste kaitse. Kuid on vaja rakendada abinõusid vene keelt kõnelevate mittekodanike integreerimiseks Eesti ühiskonda Eestit võib pidada toimiva turumajandusega riigiks ja siin peaks olema võimalik teha keskmise tähtaja
annaabi.ee 
