Muud olulised assotsiatsioonialad on: · somatosensoorne assotsiatsioonikorteks · visuaalne assotsiatsioonikorteks · auditoorne assotsiatsioonikorteks. Primaarne visuaalne korteks on seotud otsese nägemisfunktsiooniga: "ma näen". Visuaalne assotsiatsioonikorteks seevastu tegeleb visuaalse informatsiooni analüüsimise ja hindamisega: "kas ma olen seda ka varem näinud? kas see on mulle oluline, mida ma näen?". Visuaalse assotsiatsioonikorteksi talitlus on tihedasti seotud teiste funktsionaalsete aladega ajukoores. Näiteks laubasagar (frontaalne nägemisala) mõjutab tugevasti visuaalse informatsiooni emotsionaalset hinnangut: "kas see, mida ma näen on meeldiv või ebameeldiv? kas see, mida ma näen on ligitõmbav ja köitev või eemaletõukav ja vastikust tekitav?". Visuaalse assotsiatsioonikorteksi talitluse osutatud iseärasustega on seletatav näiteks meie võime hõlpsasti märgata tuttavat inimest suures rahvahulgas
näolihaste kontrolli keskuste juures (Broca piirkond). Tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatika vead kõne produktsioonis. Hiljem avastati (C.Wernick- Wernicke ala) ajukoore piirkonna, mille kahjustus põhjustab kõne mõistmise häireid. See piirkond asub samuti aju vasaku poolkera koores, kuid vorreldes Broca alaga tsentraalvao suhte tagapool, lähemale kuklasagarale. Tegemist on assotsiatsioonikorteksi piirkonnaga. Hääle tekkitamiseks on vaja (1) suunata õhuvool häälepaelte vibratsiooni esilekutsumiseks (2) heli vibraatorit (3) resonaatorid vajaliku tämbri kujundamiseks. Vajalikud elundkond selleks asub rindkeres, kurgus, ninas ja suus. Kõne liigid: sisekõne, suuline kõne, kirjalik kõne ja afektiivne kõne. Kõne individuaalsed tunnused: (1)tämber (2)intonatsioon (3)kõne tempo (4)pauside iseloom,pikkus,jaotus (5)loogiline
afaasia e. kõne produktsiooni ja kõne mõistmisehäired Broca piirkond- Vasakul poolkera otsmikusagaras on Broca piirkond, mis vastutab keelt moodustavate lihaste liikumise eest (suu, huulte, kõri lihased). Broca piirkonna kahjustus toob kaasa motoorse afaasia, see tähendab, et inimene saab aru keelest, aga ta ei suuda sisuliselt ja arusaadavalt kõneleda. Wernicke piirkond- vasaku poolkera koores, mis on tsentraalvao suhtes tagapool, lähemal kuklasagarale. Tegemist on assotsiatsioonikorteksi piirkonnaga, mis saab impulsse esmastelt nägemis- ja kuulmispiirkondadelt nind mis osaleb nii kuuldava kui ka kirjaliku kõne mõistmises ja mõistetava kõne loomises. Kõne mitteverbaalsed komponendid Näoväljendused, zestid, kehaasend, inimese seisundi anatoomsed signaalid(punastamine, higistamine, kahvatamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate suhteline asetus ruumis jpm Kõne paraverbaalsed tunnused: I. Kõne helilised (foneetilised) individuaalsed tunnused.
annaabi.ee 
