Sellisel juhul asuks iga põhimälu andmeplokk vahemälus ainult ühe kindla aadressiga vahemälureal, st tegemist oleks otsevastendusega vahemäluga. Otsevastendusega vahemälu struktuur H- tabamus; E-väljastus lubatud; M-mittetabamus; V – vahemälu juhtmälu. Otsevastendusega vahemälu poole pöördumiseks vajalik aadressisõna koosneb eraldi p-järgulisest sildikoodist, k-järgulisest indeksikoodist ja b-järgulisest baidikoodist. 26. Moodul-assotsiatiivne vahemälu. Moodul-assotsiatiivsetes vahemäludes saab korraga säilitada ühe ja sama indeksiaadressiga andmeplokke, mis asuvad põhimälus erinevail mälulehekülgedel, st omavad erinevaid sildikoode. Moodul-assotsiatiivne vahemälu on kui süsteem mitmest paralleelselt töötavast otsevastandusega vahemälust. 27. Täisassotsiatiivne vahemälu. Kõige paindlikumad informatsiooni vastendamisel põhi- ja vahemälude vahel. Täisassotsiatiivsete vahemälude korral ei ole piiranguid informatsiooni
ühel kindla aadressiga vahemälureal, st tegemist oleks otsevastendusega vahemäluga. Otsevastendusega vahemälu korraldus on küll lihtne, aga samas ka kohmakavõitu. Mälukorralduse kohmakus avaldub teravalt juhtudel, kui andmetöötlusel vajatakse vaheldumisi andmeid põhimälu mälualadest, millede aadresside indeksikoodid langevad kokku, kuid mis asuvad erinevail mälulehekülgedel, st neil on erinev sildikood. 26. Moodul-assotsiatiivne vahemälu. Moodul-assotsiatiivsetes vahemäludes saab korraga säilitada ühe ja sama indeksiaadressiga andmeplokke, mis asuvad põhimälus erinevail mälulehekülgedel, st omavad erinevaid sildikoode. Lihtsustatult võiks moodul-assotsiatiivset vahemälu vaadelda kui süsteemi mitmest paralleelselt töötavast otsevastendusega vahemälust. Suhtlusel põhimäluga kasutab iga vahemälu koosseisu kuuluv moodul individuaalset andmeedastuskanalit. 27. Täisassotsiatiivne vahemälu.
Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Lisaks võib närvivõrke veel jagada hetero-assotsiatiivseteksja auto-assotsiatiivseks. Hetero- assotsiatiivsed närvivõrkudes väljundvektori dimensioon ei lange kokku 8 sisendvektori dimensiooniga. Auto-assotsiatiivsetes närvivõrkudes sisendvektori ja väljundvektori dimensioonid langevad kokku. Esimese närvivõrgu arhitektuuri (ühekihilise pertseptroni) pakkus välja 20. sajandi keskel F. Rosenblatt. See oli silma võrkkesta matemaatiline mudel. Tänapäeval kõige populaarsem närvivõrgu arhitektuur on mitmekihiline pertseptron. Umbes 80% praktiliselt töötavatest närvivõrkude rakendustest kasutavad seda arhitektuuri.
annaabi.ee 
