elunähtusi või sündmusi viisil, nagu need oleksid kõigele tuttavad. Tuttavate asjade omavahelise seostamisega on võimalik anda edasi mingeid muid seoseid. Kuna meedial on aega vähe, siis esitatakse müüdist vaid killukesi, kuid viisil, mis seob selle killukese vaid ühe konkreetse tõlgendusega. Kriitiline kultuurikeskne vaade. Kriitiline kultuuriteooria eeldab, et ühiskonnas on võetud suund potontseaalselt hälbivate või opositsiooniliste ühiskonnaelementide assimileerimisele ja allutamiele. Stuart Hall pakkus välja meedia diskursuse kodeerimise dekodeerimise mudeli, mille järgi on meediatekst paigutatud tootjate ja vastuvõtjate vahele.Bourdieu oluline küsimus on kuidas toimub institutsioonide kaudu võimusuhete legitimeerimine. Tema jaoks kujutab iga diskussioon endast võtlust, tekst on võitlusväli. Foucault keele mehhanismid, mille kaudu luuakse alluva allutaja suhe. Uurinud vanglaid, psühhiaatriahaiglaid, kus teatud inimeste grupp on
sotsialistlikuks ümberkorraldamiseks, olid kõik klassikalise kolonialismi tunnused: varasema, s.o 1920.–1930. aastail väljaarendatud rahvuskeskse majandusstruktuuri eesmärgipärane hävitamine; võõrvõimu huve järgiva tootmisstruktuuri import nn üleliiduliste spetsialisatsiooniharude ennakarendamise näol; kohalike loodusvarade ekstensiivne röövellik kasutamine; põliselanikkonna assimileerimisele suunatud töökohtade ja migratsioonipoliitika; seniste majandussidemete läbilõikamine ning Eesti isoleerimine maailmamajandusest. Maareform ja kollektiviseerimine. Olemuslikult väljendus Eesti muut(u)mine NSV Liidu rahvamajanduse koostisosaks varasema turupõhiselt arenenud majanduse allutamises Moskvast lähtunud direktiivsele keskplaneerimisele toetunud majanduskorraldusele. Selle, NSV Liidus juba varem rakendatud majandusmudeli lähtekoht oli tootmisvahendite riiklik omand.
seda ei saa mõista tundmata neid protsesse ja tegemata tagasivaadet nende kulgemisele. Ja vastupidi, tundes neid protsesse, nende seaduspärasusi ja senist kulgu, suudame põhijoontes ette näha ka meie rahvastiku lähemat tulevikku. Rahvastikuprotsessid Eestis Põlistumine ja põlistumishäired Põlistumine on võõraste sisserändajate "sissekasvamine" maa põlisrahvastikku. See võib viia mujalttulnute assimileerimisele, täielikule kultuurilisele ühtesulamisele põlisrahvastikuga. Kuid kui tulnukaid on suhteliselt palju, ei suuda põlisrahvastik neid assimileerida. Ent normaalsete vahekordade hoidmiseks nende ja põlisrahvastiku vahel piisab ka ainult integreerumisest e. lõimumisest. Sel juhul tulnukad säilitavad oma keele ja kultuuri, kuid õpivad suhtlemiseks vajalikul tasemel selgeks põlisrahva keele ja kohandavad oma kombed, suhtlemisviisid ja tegutsemise selliseks, et see ei
annaabi.ee 
