7. Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljapoolt tajutavava kujutluse (info, arusaama) kooskõlastamisprotsessi? Piaget’ järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel. Seda protsessi nimetab ta tasakaalustamiseks ning see on igasuguse õppimise liikumapanevaks jõuks. Kõik inimesed püüavad akkomodatsiooni- ja assimilatsiooniprotsessiga korrastada oma kogemust (praktikat) ning anda sellele arukamat tähendust, et seeläbi savautada juba olemasolevate skeemide ja kogemuslikust praktikast laekuva informatsiooni kooskõla. 8. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi? Sensomotoorne perioon (0-2. eluaastani) Liigutuste eesmärgipäraseks muutumine. Nähtu jäljendamine. Esemete permanentsuse taju (9. elukuul).
saavutamiseks. Assimilatsioon on reageerimine stimuleerivale situatsioonile kujunenud skeemide vahendusel.Käitumises esinevad nii assimilatsiooni- kui ka akommodatsiooniprotsess alati koos. Piaget`järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel. Seda protsessi nimetab ta tasakaalustamiseks ja see on igasuguse õppimise liikumapanevaks jõuks. Kõik inimesed püüavad akommodatsiooni- ja assimilatsiooniprotsessiga korrastada oma kogemust ning anda sellele arukamat tähendust, et seeläbi saavutada juba olemasolevate skeemide ja kogemuslikust praktikast laekuva informatsiooni kooskõla. Mida vanemaks me saame, seda keerulisemad keskkonnailmingud köidavad meie tähelepanu, sest meie tundlikkus kasvab järkjärgult. Intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi. Piaget jõudis järeldusele, et laste arutlusvõimes toimuvad nende arengu käigus astmelised muutused
kirjutamine.) Kohanemisprotsessi liikumapanevaks jõuks on huvi ümbritseva maailma vastu. Tasakaalustamine - Miks ja kuidas käivitub huvi meis? Piaget’ järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses, olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel. See ongi tasakaalustamine. See on igasuguse õppimise liikumapanevaks jõuks. Inimene püüab akommodatsiooni- ja assimilatsiooniprotsessiga korrastada oma kogemust ning anda sellele arukamat tähendust, et saavutada olemasolevate skeemide ja praktikast laekuva informatsiooni kooskõla. Mida vanemaks saame, seda keerulisemad ilmingu köidavad meie tp., kuna meie tundlikkus kasvab järk-järgult. Inimesel ja kõrgematel loomadel alateadlik tarve otsida uudseid elamusi. Kui meie mõtteskeemid ja kujutlused langevad liiga täpselt kokku, hakkame otsima uusi sündmusi, mis suurendaks ebakõla – tekib väljakutse ehk põnevusmoment
annaabi.ee 
