mis on seotud emotsionaalse ja sotsiaalse dimensiooniga. Esmakordset skeemi või mustri talletamist nimetatakse mehhaaniliseks õppimiseks (cumulative learning). See on tihedam juhtuma inimese varajastes elustaadiumites, kus uut informatsiooni on palju. Edaspidi võib mehhaaniline õppimine aset leida näiteks telefoninumbrite või PIN-koodide pähe õppimises, mispuhul õppijal puudub kontekst või isiklik seos õpitavaga. Kõige tavapärasem õpivorm on assimilatsioon (assimilative learning), mis tähendab seoste loomist uue ja vana informatsiooni (skeemi või mustri) vahel. Assimilatsioon on tihe aset leidma koolis, kus ainetundide alguses meenutatakse varem õpitut ja seda seostatakse uue käsitletava teemaga. Mainitud õpivorm esineb aga ka kooliväliselt, kui näiteks tunnis õpitu 1 Illeris, K. (2003). Towards a contemporary and comprehensive theory of learning. International Journal of Lifelong Education, 22(4), 396-406. 2 GSI Teaching & Resource Center. (n.d)
võimalikkus, mis on kaetud teadusliku ebakindlusega. Keskkonnariske tuleb võimalikus suures ulatuses vähendada. Printsiip on eriti oluline Euroopa keskkonnaõiguses. Ettevaatusprintsiibist on kujunenud kaasaegse keskkonnaõiguse kontseptuaalne tuum, vähemalt Euroopas. Sellepärast käsitletakse seda käesolevas ülevaates küllalt põhjalikult. Ettevaatusprintsiibi esilekerkimise peamiseks põhjuseks oli pettumine nn. keskkonna assimileerimisvõime teoorias ("assimilative capacity approach"). Ettevaatusprintsiip on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas Keskkonnakaitse õiguslik olemus seisneb isikute keskkonnaalaste õiguste kitsendamises. Igasugune õiguste kitsendamine peab õigusriigis olema põhjendatud. Keskkonnaõiguse varasemas ajaloos ole selliseks põhjenduseks teadus teaduslikud faktid. Ettevaatusprintsiibi alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka
9 8 Ettevaatuspõhimõte Materjal: Loeng Ettevaatuspõhimõttest (precautionary principle ) on kujunenud kaasaegse keskkonnaõiguse kontseptuaalne tuum, vähemalt Euroopas. Ettevaatuspõhimõte on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas. Ettevaatuspõhimõtte esilekerkimise peamiseks põhjuseks oli pettumine nn. keskkonna assimileerimisvõime teoorias (assimilative capacity approach ). Ettevaatuspõhimõte KeÜS-is (KeÜS 11) Keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada. (lg 1) Keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel selgitatakse välja nende tegevuste mõju keskkonnale. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus. (lg 2)
annaabi.ee 
