dramatiseerimisega. Juuli lõpus püstitati ajutine mälestusmärk, kuhu pisut hiljem viidi reliikviatena Marat´ vann, laud ja kirjatarbed. David maalis Marat´d sellisena nagu oli teda kohanud surma eelõhtul: vannis, "kirjutamas rahva õnne nimel"- nii väljendas kustnik 15. juulil Konvendi ees. Vann asetseb paralleelselt pildi pinnaga, keha ja pea on vajunud vaataja suunas küljele. Parem käsi ripub üle vanni serva. Suletud silmadega nägu on nähtaval. Revolutsiooni paberraha assignaadid, mille tagatiseks olid aadlilt ja kirikult konfiskeeritud maavaldused, ning Marat´ sedelid puupakul näitavad, kui väga ta hoolib lihtsast kodanikust ja rahvast. Leidlik on selle motiivi võimendamine Charlotte´i kirjaga, mida Marat hoiab vasakus käes. Nuga vedeleb põrandal sulge hoidva käe lähedal: Marat pole veel surnud, oma kirjutistes elab ta edasi. Tapetud Marat on Davidi üks parimaid töid. Selles teoses on ta saavutanud
vahel.Pärast kolme seisuse liitumist Asutavaks Koguks, toimus poliitiline jagunemine (alalhoidlikud saadikud istusidsaalis paremal, uuenduste pooldajad vasemal). Siit ka tänapäevane poliitiliste suundade väljendus: parempoolsed ja vasakpoolsed (pahempoolsed). •Kaotati vana kohtusüsteem, uue süsteemi alglüliks oli rahukohus. •Asutav Kogu võttis vastu seaduse kirikumaade võõrandamise kohta. Nende maade tagatisel lasti käibeleriigivõlapaberid – assignaadid, mis varsti muutusid paberrahaks. Kirikumaad läksid oksjonil müügile. •Kehtivaks kuulutati ilmalikult sõlmitud, nn. kodanlik abielu. •Sünni ja surma registreerimine läks riigiametnike kätte. •Vaimulikele määrati kindel palk ja nad pidid andma eraldi vande uuele korrale (hiljem konstitutsioonikehtestamisel ka sellele).1790.a. kaotati aadliseisus – keelati aadlitiitlite ja –vappide kasutamine.Kaotati tollid ja 1791.a. ka tsunftid. 40. Euroopa õiguse peamised arengujooned 19
kolmandikul. Eesti alall oli võtmetähtsusega Tallina-Peterburi raudteeliini avamine 1870- hüppeliselt kasvas Tallinna linna tähtsus sisseveosadaman- tallinn mutuus vene impeeriumis 3. Sisseveosadamaks Peterburi ja Odessa järel. Eesti alal väliskaubandus- kohalikul tasandil olid tallinna kõrval tähtsad Pärnu ja Narwa, tallinnaga aga ei andnud nende tähtsust võrrelda. Rahandus- Käibel olid nii paberrahad kui mündid. Paberrahad: bankorublad ehk assignaadid. Oluline oli see, e tüks paberrubla oli väärtuselt märksa väiksem kui hõbe/metall rubla. Paberraha ja metallraha omavaheline väärtussuhe ei olnud fikseeritud, muutus ajati. 19 sajandil venen keskvõim viis läbi mitu rahareformi, et seda rahasüsteemi korraldada. Rahasüsteemi juures oli küige olulisem riiklikult pandud paber- ja metallraha süsteem. Selle kürval olid kasutusel ka kohaliu tähtsusega maksevahendid ehk