Rasmus Roos Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa LääneEuroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. Pindala: 41 526 km² Elanikke: 16 725 900 (2012) Drenthe Drenthe (keskus Assen) Flevoland Flevoland (Lelystad) Friisimaa provints Friisimaa provints (Leeuwarden) Gelderland Gelderland (Arnhem) Groningeni provints Groningeni provints (Groningen) NLLimburgVlag.svg Limburg (Maastricht) LõunaHolland LõunaHolland (Haag) Overijssel Overijssel (Zwolle) PõhjaBrabant PõhjaBrabant ('sHertogenbosch) PõhjaHolland PõhjaHolland (Haarlem) Zeeland Zeeland (Middelburg) Utrechti provints Utrechti provints (Utrecht) Populaarne turismiobjekt
valitsuse residents on Haag (Den Haag või 's-Gravenhage), mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven. Holland moodustab koos Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteniga Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Hollandil on 12 provintsi: Drenthe (keskus Assen) Flevoland (Lelystad) Friisimaa provints (Leeuwarden) Gelderland (Arnhem) Groningeni provints (Groningen) Limburg (Maastricht) Lõuna-Holland (Haag) Overijssel (Zwolle) Põhja-Brabant ('s-Hertogenbosch) Põhja-Holland (Haarlem) Zeeland (Middelburg) Utrechti provints (Utrecht) Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas
Rahaühik: kulden Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigikeel: hollandi keel 1.1 Asend ja piir Algselt oli riigi nimi Batavia, kuid 1611 aastal muudeti see Hollandiks. Hollandlased ise kutsuvad oma riiki Netherlands, mis tähendab madalmaasid. Holland piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Hollandil on 12 provintsi: · Drenthe (keskus Assen) · Flevoland (Lelystad) · Friisimaa (Leeuwarden) · Gelderland (Arnhem) Joonis 2 Hollandi vapp · Groningeni provints (Groningen) 5 · Limburg (Maastricht) · Lõuna-Holland (Haag) · Overijssel (Zwolle) · Põhja-Brabant ('s-Hertogenbosch) · Põhja-Holland (Haarlem)
nebensächlich erwähnt. So gilt der Aufschlag des Schweizers nicht als eine seiner grössten Stärken, jedoch besitzt Federer einen der variabelsten Aufschläge auf der ATP Tour. Tatsächlich schlägt Federer deutlich weniger Asse und Service Winners als die besten Aufschläger im heutigen Tennis. Dennoch konnte Federer gerade in diesem Bereich eine deutliche Verbesserung in den letzten Jahren erreichen. So steigerte er seine durchschnittliche Anzahl an Assen pro Spiel in den letzten Jahren kontinuierlich. Zudem lag Federer in den Jahren 20052007 mit rund 77 % an gewonnenen Punkten bei ersten Aufschlägen unter den besten zehn Spielern in dieser Statistik. [76][77][78] Wenngleich das Netzspiel im Welttennis in den letzten Jahren an Bedeutung verloren hat, nutzt Federer das Spiel am Netz nicht nur regelmässig auf schnellen Belägen, um gute Aufschläge direkt zu verwerten, sondern öfters auch auf langsamen Belägen wie
annaabi.ee 
