Tunnetuslik Ei saa peale suruda Kasvatuslik funktsioon kasvatab indiviide KUNSTILIIGID Arhitektuur e. ehituskunst Opereerib ruumiga Varju mäng Arhitektuur jaguneb kaheks. kiriklik e. sakraalarhitektuur & ilmalik e. profaane arhitektuur kiriklik: kirikud , kloostrid ,kabelid.. ilmalik: kindlustusarh. , elamusarh. Tööstusarh. .. SKULPTUUR Vabaplastika, monumentaalskulptuur,ehitusplastika,assamblaazikunst,installatsioonikunst skulptuur on muidu - kolmemõõtmeline , kombitav , vaadatav ja konkreeten kuju saamisvõimalused on modelleerimine e. voolimine ja väljaraiumine . reljeefe: kõrgreljeef vormid peaaegu üleni välja töötatud pool-ja madalrel. (rahad, mündid) süvendreljeef- vanas egiptuses.kujutis madalam pealispinnast savi , plastiliin , pronks- valatakse vahevorme kasutades vormi
1970. aastatest. 23. Orgaaniline arhitektuur - loodusvorme jäljendav ja loodusega seotud arhitektuuri suund 20. sajandil. 24. Spatsialism - Itaalia kunstniku L. Fontana loodud laad, mis ühendab maalikunsti ja skulptuuri 25. Lego üksteisega kokkuhakkavate klotside süsteem, algselt loodi puust Taani mööblimeistri poolt majanduskriisi ajal 1930. aastatel. Sõna Lego tuleb kahest taani keelsest sõnast, millest sai firma nimi. 26. Assamblaazikunst - kolmemõõtmeline kollaaz mitmesugustest esemetest ja materjalidest kokkuliidetud või kokkukuhjatud teos, mis pole skulptuur. 27. Minimalism - kunst, mis püüab kõige napimate vahenditega teoseid luua, tekkis 1960. II poolel. 28. Karkass ehitised sõrestiku või toestikuga ehitised, mis annavad hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhielementideks on sambad ja nendel toetuvad talad. 29. Kõrgtehnoloogiline suund arhitektuuris ( et maksimaalselt välja arendada uut
või ,,Numbrid". Johnsi teoste alasti ja banaalne reaalsus mõjus väga sokeerivalt. Alates aastast 1961 hakkas ta kinnitama reaalseid objekte oma maalidele, mis on kokku maalitud meisterliku, abstraktset ekspressionismi meenutava pintslitööga ja peene värvimaitsega. Objektid on pärit igapäevaelust riierusesemed, nõud jms. Mõnikord olid need lisandid kolmemõõtmelised, nii et teos pole enam tasapinnaline. Selliseid teoseid hakati nimetama ASSAMBLAZIDEKS (kokkukogutud). Assamblaazikunst mitte ainult ei ähmastanud maalikunsti ja skulptuuri piiri, vaid seadis kahtluse alla ka elu ja kunsti piiri. ROBERT RAUSCHENBERG (s.1925) Kui Johnsi kunst ka hiljem on olnud askeetluseni napp, aga rafineeritud ja elegantne, siis Rauschenbergi loomingut võib iseloomustada sõnadega kuhjatud, ülikülluslik või barokne. 50-ndatel esines ta ühevärviliste lõuenditega alguses valgetega - mille ainsaiks kujundeiks olid kohmetute vaatajate varjud, hiljem üleni mustadega, mille pinda
,,Numbrid". Johnsi teoste alasti ja banaalne reaalsus mõjus väga sokeerivalt. Alates aastast 1961 hakkas ta kinnitama reaalseid objekte oma maalidele, mis on kokku maalitud meisterliku, abstraktset ekspressionismi meenutava pintslitööga ja peene värvimaitsega. Objektid on pärit igapäevaelust riierusesemed, nõud jms. Mõnikord olid need lisandid kolmemõõtmelised, nii et teos pole enam tasapinnaline. Selliseid teoseid hakati nimetama ASSAMBLAZIDEKS (kokkukogutud). Assamblaazikunst mitte ainult ei ähmastanud maalikunsti ja skulptuuri piiri, vaid seadis kahtluse alla ka elu ja kunsti piiri. ROBERT RAUSCHENBERG (s.1925) Kui Johnsi kunst ka hiljem on olnud askeetluseni napp, aga rafineeritud ja elegantne, siis Rauschenbergi loomingut võib iseloomustada sõnadega kuhjatud, ülikülluslik või barokne. 50-ndatel esines ta ühevärviliste lõuenditega alguses valgetega - mille ainsaiks kujundeiks
annaabi.ee 
