eraldipeetavates rühmades ei nakatu. • Järelikult tuleks rakendada põhimõtet kõik sisse–kõik välja nii võõrutamisel kui edaspidi, et erinevate vanuserühmade loomad ei seguneks. LAHANGULEID JA LABORDIAGNOSTIKA • Lahanguleid: • Liigese liikuvus vähenenud • Sünoviaalvedelik kollast värvi, sisaldab fibriinihelbeid • Labordiagnostika: • Postmortaalselt võetakse proov liigesevedelikust süstlaga aspireerimise teel • Vedelikust leitakse haigustekitaja Mycoplasma hyosynoviae • Proov võetakse loomalt, kellel on kliinilised tunnused esinenud vähemalt 3-4 päeva PROOVI VÕTMINE A. Collecting joint fluid from a 6-week-old pig demonstrating lameness prior to diagnostic testing. B. Swabbing the intra-articular cavity for diagnostic testing. RAVI • Antibakteriaalne • Toimeained: Linkomütsiin, tiamüliin • Süsteemne manustamine injektsioonina (im)
psiaspiratsioonikateeter paikneb steriilses kiles, mis võimaldab kasutada kateetrit 24 tundi. Seejärel aspiratsioonikateeter vahetatakse, sulgedes vahetuse hetkeks intubatsioonitoru klemmiga, et säilitada tekitatud rõhk hingamisteedes. Suletud aspiratsioonisüsteemid on uueks suunaks mehhaaniliselt ventileeritud patsientide intubatsioonitorude puhastamisel. Vahe tavapärase aspireerimisega seisneb selles, et patsienti ei ole vaja hingamisaparaadist lahti ühendada ja aspireerimise ajal säilib hingamisaparaadi poolt ette antud rõhk hingamisteedes (Weilitz 1991, Solnik 2002). Ühekordne aspiratsioonikateeter ei tohi olla suurem kui pool intubatsioonitoru sisediameetrist, et vältida aspireerimise käigus tekkida võivat hpoksiat (Weilitz 1991.). Jongerden jt. (2007) on oma uurimises jõudnud järeldusele, et ei ole suuri erinevusi, et eelistada suletud aspireerimist tavapärasele. Monaco jt. (2005) on tõestanud, et avatud aspireerimisel
SISUKORD Lisa 4 KOKKUVÕTE SUMMARY LÜHENDID 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................7 2. UURIMISTÖÖ METOODIKA...........................................................................................10 3. KOPSUDE KUNSTLIKU VENTILEERIMISE VAJADUSED JA ASPIREERIMISE NÄIDUSTUS.......................................................................................................................12 3.1. Hingamise regulatsioon..................................................................................................12 3.2. Kopsude kunstliku ventileerimise vajadused ja põhimõte.............................................13 3.3. Aspireerimise näidustus............................................................................................
6. Mis ülesanded on transpordipunkti meedikul? 7. Mis värvidega eraldusveste kasutavad sündmuskohal erinevate struktuuride eest vastutavad ametnikud? 8. Mida tähendab triaaž? Mis on triaaži eesmärks? 698 51. Käelised oskused 51.1 Vabade hingamisteede käsitlus Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: Teab vabade hingamisteede tagamise näidustusi, selle juures esinevaid võimalikke ohte ja komplikatsioone , sealhulgas neid, mis on seotud aspireerimise, aparaadiga ja hingamiskotiga ventileerimise, intubeerimise ning haiglaeelse narkoosiga; kapnomeetria, hapniku andmise ja koniotoomiaga, rindkere punktsiooni ja dreneerimisega, suuneeluavaja (S-toru ehk Guedeli toru) või ninaneeluavaja (ehk Wendli toru) ning kombineeritud toru, kõrimaski ja kõritoru rakendamisega; teab kasutatavate vahendite ehitust, tööpõhimõtteid ja võimalusi ning teab kuidas neid
annaabi.ee 
