Karastusjoogid Gaseeritud joogid, eriti need, mis sisaldavad karamellvärvi, omavad kõrvalmõju, mis võib negatiivselt mõjutada meie tervist, eriti luude tihedust. Ka aspartaamiga magustatud dieetjookide joomine pole probleemivaba. Karastusjookide nagu Coca-Cola ja Pepsi-Cola keskmine pH on 3.4. Sellisest happesusest piisab hammaste ja luude lahustamiseks. Inimese keha lõpetab luumassi tekitamise varsti pärast 30. eluaastat ning pärast seda lahustab ta igal aastal 8-18 protsenti luumassist, viies selle uriiniga kehast välja. Luukoe kaotamine oleneb suuresti tarbitava toidu happesusest. Happesus ei sõltu mitte toidu maitsest, vaid kaaliumi-
Järelikult inimene, kelle kehamass on 70 kg võib ööpäevas tarbida maksimaalselt 3,5 g aspartaami. Sahharoosile ümberarvestatult tähendab see ligikaudu 700 g suhkrut. Väheusutav, et keegi nii suurtes kogustes magusaineid tarbib. Mingi võimalus aspartaami piirnormi ületamiseks siiski eksisteerib. Seda siis kui tarbida eelistatult aspartaami sisaldavaid erinevaid tooteid. Võimalusi selleks on piisavalt: aspartaamiga karastusjoogid, pudingud, närimiskummid jne. Liigtarbimise vältimiseks on kehtestatud uus, seni soovituslik aspartaami piirnorm - 40 mg iga kehakaalu kg kohta ja seda ainult täiskasvanutele. Lastele, eriti imikutele, pole aspartaam kohane. Reaalselt peaksid seda ühendit kasutama ülekaalulised inimesed, kelle maitsmismeel ei suuda kuidagi magusast loobuda. Lisaainena on aspartaamil veel teinegi ülesanne - olla lõhna- ja maitsetugevdajaks. Sünteetilised, mittemetaboliseeruvad magustajad
kõrgema ja I sordi jahu (täisterajahu toimib pärmseenel pidurdavalt), kõik muud rafineeritud ehk liigselt puhastatud ja töödeldud toit ·Tehniliselt valmistatud äädikas (õunaäädikas on hea). ·Tööstuslikult valmistatud purgi ja külmutatud toidud, sest valmistatud rafineeritud toidust ning lisatud ohtralt lisaaineid (nt glutamaate, värvaineid jne) ·Mikrolaineahjus valmistatud toit. ·Suhkruasendaja aspartaamiga toidud nt kõik närimiskummid, ,,light" joogid, jne. ·Homogeniseeritud mahlad ·Teatud toitainete, mineraalainete, mikroelementide puudus ehk ühekülgne toitumine nt vanuritel ja imetavatel emadel ning rasedatel ·Keskkonnamürgid ehk raskemetallid jt mürgid nt autode heitgaasides olev plii, amalgaamplommid (elavhõbe) suus, kaadmium jne. ·Kiiritussaaste arvuti, telekas, mobiil, töö röntgenaparatuuriga, jne.
*Aspartaam (E9519 on tähtsaim, 200 X sahharoosist magusam ja identse maitsegakalorite hulk väikeja kasut valkude sünteesiks, selle metabolismis tekib kõrvalühendina toksiline ühend, millest tekib CO2, kasutama peaksid ülekaalulised. 3. Sünteetilised mittemetaboolsed magustajad: *Sahhariin (E954) suured kogusd toidus annavad metalse maitse, ebastabiilne kuumutamisel. *Tsüklamaat (E952) on vähem magusam sahhariinist, tehismagusaine. *Atesulfaam K (E950) magusus on võrdne aspartaamiga , kuid hind odavam ja stabiilsus parem. Suhkruasendajate tarvitamise põhimõtted: *magusus ilma kaloriteta pole isu vähendava toimega ja lõpuks süüakse soovitust rohkem, *vajalik arsti kontroll, *lastele pole soovitav, traditsiooniline suhkur mõõdukas koguses parem; *oluline on magusaine keemiline struktuur; *kasulik teha tarbimispause, *tarbida väikestes kogustes ja süües samaaegselt
kg kohta. Järelikult inimene, kelle kehamass on 70 kg võib ööpäevas tarbida maksimaalselt 3,5 g aspartaami. Sahharoosile ümberarvestatult tähendab see ligikaudu 700 g suhkrut. Väheusutav, et keegi nii suurtes kogustes magusaineid tarbib. Mingi võimalus aspartaami piirnormi ületamiseks siiski eksisteerib. Seda siis kui tarbida eelistatult aspartaami sisaldavaid erinevaid tooteid. Võimalusi selleks on piisavalt: aspartaamiga karastusjoogid, pudingud, närimiskummid jne. Liigtarbimise vältimiseks on kehtestatud uus, seni soovituslik aspartaami piirnorm - 40 mg iga kehakaalu kg kohta ja seda ainult täiskasvanutele. Lastele, eriti imikutele, pole aspartaam kohane. Reaalselt peaksid seda ühendit kasutama ülekaalulised inimesed, kelle maitsmismeel ei suuda kuidagi magusast loobuda. Lisaainena on aspartaamil veel teinegi ülesanne - olla lõhna- ja maitsetugevdajaks. Sünteetilised, mittemetaboliseeruvad magustajad