psüühikahäireid nagu skisofreenia, foobiad, hüpohondria jne.. Psühholoog uurib ja aitab inimese rohkem igapäeva probleemides nagu näiteks depressioon ja stress. Psühhoterapeut kasutab mittefarmaatsilisi meetode, et psüühilist häiret eemaldada või leevendada. 2) Kas sinu arvates mõjutab inimest rohkem tema geneetiline päritolu või keskkond, kus ta kasvab? Minu arvates keskkond mõjutab rohkem, kui geneetiline päritolu. Oletame,et meil on andekas laps, kes on kasvanud asotsiaalses peres, siis ta ei saa normaalselt areneda. Samas, kui keskpärane laps kasvab väga heades tingimustes, siis ta võib andeka lapse ületada. 3)Milline neljast põhisuunast sobib sinu vaadetega kõige rohkem? Minu vaadetega sobib kõige rohkem kokku humanistlik lähenemine. Humanistlik lähenemine just sellepärast, et mul on alati eesmärk midagi saavutada ning kui olen andnud endast parima, siis ma tunnen selle üle uhkust ning ei häbene oma valikut
poolt meile kaasa antud ja seega avaldavad oma mõju juba enne sündimist. Tegurid, mis on meie arengut mõjutanud enne sündi, • Vahetu sotsiaalne keskkond - pere, naabrid N: mitmenda avaldavad pikaajalist mõju st nad loovad eeltingimused. Bioloogilised lapsena sündis, kas peres on vanavanemaid, õdesid-vendi, faktorid jagunevad: missugune on naabrus jne. Asotsiaalses linnaosas sündinud • Pärilikud - geneetiline baas on meile kaasa antud N: välimus, võimed, lastel on tunduvalt suurem tõenäosus kujuneda oma temperament. Meie DNA kannab endas meie vanemate, keskkonna sarnasteks. vanavanemate jne informatsiooni, missugused tunnused just • Üldine sotsiaalkultuuriline keskkond ehk see kultuuriruum konkreetse isiku puhul avalduvad sõltub mitmetest seaduspärasustest (ja aeg), kuhu ja millal sünnitakse
lastele. Juba alates esimestest klassidest puudub soov õppimiseks ja nad kasutavad iga võimalust, et kooliskäimisest kõrvale hoida. Nad lähevad parema meelega kinno või hulguvad sihitult tänavail. Noorukieas neid senised lõbustused enam ei rahulda, vajatakse teravamaid elamusi ja nii jõutaksegi huligaanitsemiste ja pööraste pidutsemisteni. Alkoholi tarvitamine algab noorena (mõnikord juba 1214-aastaselt) ja peaaegu alati asotsiaalses seltskonnas. Väga sagely suheldakse endast vanematega, kellele kuuletutakse kergesti.Lähedastesse inimestesse püsimatud noorukid ei kiindu ja perekond on neile eelkõige lõbustusvahendite saamise allikas. Nad taluvad halvasti üksindust ja ühinevad meeleldi noorukite gruppidega. Arguse ja vähese initsiatiivikuse tõttu gruppides liidriks ei saa ja muutuvad pigem teiste käskude täitjaks.Grupiviisilistes kuritegudes
Seega võime me väita, et bioloogiliselt determineeritud inimene satub peale sündi sotsiaalsete mõjurite kätte, mis teda voolima hakkavad. Sotsiaalseid faktoreid saab jagada: Vahetu sotsiaalne keskkond pere, naabrid N: mitmenda lapsena sündis, kas peres on vanavanemaid, õdesid vendi, missugune on naabrus jne. Asotsiaalses linnaosas sündinud lastel on tunduvalt suurem tõenäosus kujuneda oma keskkonna sarnasteks. Üldine sotsiaalkultuuriline keskkond ehk see kultuuriruum (ja aeg), kuhu ja millal sünnitakse. Siia kuuluvad ka tugisüsteemi olemasolu (lasteaed, peretoetused, arstiabi jne, kultuuritraditsioonid (Miks
annaabi.ee 
