Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Veenilaiendid Referaat Birgit Kallas 50e Tallinn 2013 Veenilaiendid Veenilaiendiks ehk varix´ks nimetatakse laienenud veene , mis kõige sagedamini esinevad jalasäärtel ja reitel. Veenilaiendid võlvuvad ning kumavad sinakalt läbi naha ja tulevad enam esile seisvas asnedis. Veenilaiendeid esineb 10 - 20% maailma rahvastikust. Ohustatud on nii mehed, kui naised, sõltumata vanusest. Sagedamini esineb neid siiski naistel, soodustavateks teguriteks on nii ealised muutused kui rasedus. Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, mille tagajarjena tekib sageli veenitromboos. Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavantite tekkele. Veenilaiendite teket soodustavad pärilik eelsoodumus geneetiliselt päritud sidekoe
Uranos oli kreeka taevajumal, esimeste elusolendite - titaanide ja kükloopide isa ja peajumal Zeusi vanaisa. Uraan ei ole kuigi silmapaistev. Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel ei paista mingeid detaile. Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on tal täiesti unikaalne pöörlemisasend-see asub enam- vähem tema orbiidi asnedis. Pöörlemistelje sellise asnedi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. Uraanilt on kokku leitud 11 rõngast, mis on väga kitsad ja järskude servadega ning seega väga raskesti märgatavad. Nii nagu teistel hiidplaneetidel, on ka Uraanil kaaslased. Uraani 15 kuud on: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania. Oma nimed on need saanud
eelminegi. Kui aga dd1 ja dd2 jäävad üheaegselt suletuks siis tuleb dd3 mõlemisse sisendisse üks tema väljund läheb 0 dd4 väljund 1 ning dd4 väljundi potentsiaal sunnib läbi takistuse R1 dd1 avanema tema väljund läheb nulli ja kogu skeem käivitub edaspidi normaalselt. 4.7 ootemultivibraator ootemultivbiraator ehk multivibraator ootereziimis on lülitus mille üks asend on stabiilne ja teine mittestabiilne. Selles stabilises asnedis võib olla lülitus kuitahes kaua. Mittestabiilsesse asendisse viiakse lülitus sisendi impulside toimel. Selles mittestabiilses asendis viibi ootemultivibra lülituses toimuvate protsesside ajaks ja nende lõppedes tagastub lülitus algasendisse. Joonis 4.7.1 graafik Võime öelda ka et ootemultivibra väljund impulside sagedus sõltub sisend impulsside sagedustest väljund impulside kestus ja amplituud aga lülitus elemendite valikust.
annaabi.ee 
