Ühel päeval kutsub Pärt Laura restorani, tuleb välja, et ta kutsus Laura restorani ,,suitsukatteks", sest restoranis olid kokkusaamise kokku leppinud kaks tegelast (Kaarman ja Tatevik), kellel Pärt tahtis silma peal hoida Hiljem jutustab Pärt, milles asi: ta uurib üht salapärast maadetehingu ja korruptsiooniafääri Laurast saab Pärdi usaldusisik, ta arutab juhtumi igat asjolu Lauraga Ühel õhtupoolikul teatas Pärt Laurale, et Kaarmanit tulistati Laurale jäi juba esimesel korral bussiga tööle sõites silma üks iseäralik maja Hakkas seda maja nimetama ,,Valge kassi majaks", mida ta külastab üsna sageli Pärdi uuritavas loos tuleb ilmsiks üha uusi põrutavaid üksikasju, paljud asjad võtavad hoopis teise suuna Loosse on segatud ka valge kassi maja armeenlase suguvõsa Laura näeb majas juhuslikult püstolit, tuleb välja, et Armeni ema Lala
mõjudest, kuid ei pidanud neid väga oluliseks. Neile tundus, et see on näiteks hea alternatiiv alkoholile, kuna ecstasy't tehes on parem kontroll oma keha üle ning sellega on keeruline politseile vahele jääda (Gourley, 2004). Reivi esimene komponent on tema eetos või uskumused ja hoiakud, mis annavad skeenele tema unikaalse kultuuri ja identiteedi. Reividel on äratuntav eetos „PLUR“. See on akronüüm sõnadest peace, love, unity, respect. Teine asjolu, mis reivi eriliseks muudab, on see, et need on korraldatud „omade“ poolt DIY (do-it-yourself) stiilis. Kuuldused peost levivad põrandaaluseid teid pidi ja riigivõimude eest kaitstuna. Reivid leiavad aset enamasti eraldatud paikades nagu näiteks põllud, laoruumid või mahajäetud hooned (Anderson & Kavanaugh, 2007). Ka Eestis on selline reivide sari, mis kutsub neli korda aastas teatud ringkonna inimesi kokku,
süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. 307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Vastus: Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjolu); 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s.o kas isik oli vastutusvõimeline vaimse seisundi, situatsioonist tingitud hingelise seisundi e afektiseisundi tõttu, kas isikut ei ole selle teo eest juba varem karistatud jne). 308. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata?
vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjolu); 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s.o kas isik oli vastutusvõimeline vaimse seisundi, situatsioonist tingitud hingelise seisundi e afektiseisundi tõttu, kas isikut ei ole selle teo eest juba varem karistatud jne). 50 118
annaabi.ee 
