akadeemias, hiljem oli seal kõnekunsti õppejõud. Ta rajas ka oma õppeasutuse- Lyceioni, tänapäeval lütseum. Platoni akadeemias kasutati dialoogi, Lyceionis tegeleti teadusliku uurimistööga. Aristotelese teosed kui ka õppetöö jahunes kaheks: 1. eksoteerilised tööd ja teosed. Eksoteerilised teosed mõeldud laiale lugejaskonnale, tööd laiale publikule. Need olid populaarteaduslikud. 2. esoteerilised tööd ja teosed. Esoteerilised teosed mõeldud kitsale, asjatundlikule ringile. Õppetöö valitud seltskonnale. Aristotelese vaated: 1. Vormiõpetus- rõhutab, et igal asjal ja nähtusel on olemas sisu ja vorm. Vorm on olulise sisust. Vorm on püsivam ja tähtsam. 2. Põhjusõpetus- leidis, et igal asjal on neli tüüpi põhjusi. 1. aineline ehk materiaalne põhjus 2. vormiline põhjus 3. mõjutav põhjus 4. lõpp ehk eesmärgiline põhjus ehk teleoloogiline ehk otstarbekuse õpetus
Kuna kohtunik vastutab asjakohase õigusliku otsuse tegemise eest, siis peab ta paratamatult eelnevalt jõud-ma ka argumenteeritud ja legitiimse tõlgendustulemuseni. Siin aitavad teda jurisprudentsi saavutused: teooriad, doktriinid, kontseptsioonid, kuid samuti kohtute, eriti kõrgema astme kohtute tõlgenduste ja kohtupraktika üldistused. Kaasaegses postindustriaalses ja samas õigusriiklikus demokraatias rajaneb õigusliku otsuse autoriteet asjatundlikule ja õigusteaduslikule õiguse ideest lähtuvale argumentatsioonile. Vaid selline otsus rahuldab kaasaegset õiguskaitseootust. Teadlased ei ole samas olukorras kui kohtunikud. Doktrinäärsed tõlgendused on prima facie aspektist lubatud õiguse allikad. Ka ei laiene õigusteadlasele otsustamis-kohustus, v.a juhtudel, mil ta on kaasatud kohtumenetlusse selle osalisena, näiteks eksperdina. Samas lasub teadlasel üldse ja sh õigusteadlasel moraalsest aspektist põhjendamisvastutus
nii et peer peab õppima kõigepealt kuulama. Peer - omasugune, võrdõiguslik partner; tavaliselt sama sotsiaalse grupi esindaja (vahendab/jagab teatud valdkonnast omandatud teadmisi) Peeri sekkumise liigid Vajadusel pakuvad peerid kuut olulist abimeetodit. Üksikvestlus (1 : 1) on peeri sekkumise kõige sagedasem vorm. Asjaosalise kolleegi soovil toimub see spetsiaalselt struktureeritud meetodil ja see pakub võimalust rääkida asjatundlikule kolleegile koormavast väljakutsest. Peer pakub üldist teavet tekkinud stressireaktsioonide või sümptomite kohta, mis võivad veel välja kujuneda. Koos arutatakse ennetamise ja leevendamise meetmeid, vajaduse korral võetakse täiendavaks nõustamiseks ühendust sobiva psühhosotsiaalse spetsialistiga. Suurematel operatsioonidel või pikemaajalistel operatsioonidel (massilises koguses vigastatuid,
annaabi.ee 
