Ühest küljest on raha väga vajalik asi, kuid kas piisab ainult sellest, et olla õnnelik ning elada täisväärtuslikku elu? Üks eesmärke tänapäeva ühiskonnas on see, kuidas teenida aina rohkem ja rohkem raha ning kuidas jõuda aina kõrgematele positsioonidele töökohal. Elus on asju, mis on nii hinnalised, et neid ei saa raha eest osta. Me ei saa osta sõprust, või maksta kinni sõbra kaotust. Raha eest ei ole võimalik osta armastust . Me elame asjastul, mil raha on küll tähtis, kuid kas kõige tähtsam? Sõprus on täepoolest nii väärtuslik, et me ei saa seda raha eest osta. Meil võib olla nii palju raha kui tahes, aga sellega me ei saa osta ka armastust. Me saame küll teha oma väljavalitule kalleid kinke ja zeste, kuid kas see on kõige tähtsam? Kas kallite kinkide tegemine paneb naist mehesse armuma? Mina nii kindlast ei arva.Inimest ei saa armastama sundida. Raha ja õnn ei pea alati käsikäes käima
suunavad inimesierinevad ehitiste tüübid: kirikud, elamud, kontorihooned, kaubamajad jne. Arhitektuuri kaudu ilmnebinimese tahe muuta oma ümbrus tähenduslikuks, mõtestada teda ümbritsevat keskkonda. Tihtipeale peegeldub arhitektuurilises übruses erinevate rahvastikugruppide poliitiline või majanduslik tähedus arhitektuur väljandab siis ka elanikkonda hierarhiat, inimest poliitilist positsiooni või suhet võimuga (loss versus talupoja elamu). Ühel või teisel asjastul kasutatavad materjalid ja ehitusstiilid sisaldavad kokkuvõtet selle perioodi vaimsusest ja inimese maailmapildi kesketest teguritest. Nii järgib ka 20. sajandi teise poole ehituskunst ajastu inimese ja kultuuri väärtushinnaguid, tõekspidmisi ja tajuprotsesse. Ehitiste sedavõrd eksistentsiaalset olemust silams pidades ei ole üllatav fakt, et ajastu vaimsust tähistavast postmodernistlikust kunstist hakatigi kõihepealt kõnelema seoses arhitektuuriga
ehitiste tüübid: kirikud, elamud, kontorihooned, kaubamajad jne. Arhitektuuri kaudu ilmnebinimese tahe muuta oma ümbrus tähenduslikuks, mõtestada teda ümbritsevat keskkonda. Tihtipeale peegeldub arhitektuurilises übruses erinevate rahvastikugruppide poliitiline või majanduslik tähedus arhitektuur väljandab siis ka elanikkonda hierarhiat, inimest poliitilist positsiooni või suhet võimuga (loss versus talupoja elamu). Ühel või teisel asjastul kasutatavad materjalid ja ehitusstiilid sisaldavad kokkuvõtet selle perioodi vaimsusest ja inimese maailmapildi kesketest teguritest. Postmodernistlik arhitektuuriteooria - 1950. aastateks oli modernistlik rahvusvaheline stiil levinud kõikjale üle maailma. Linnamaastikud olid täis ehitatud betoonist ja klaasist elamise ja töötamise masinaid. Kuid pikkamööda väsiti sellisest keskkonda organiseerimise viivist ning tajuti universaalsusele ja
Marksism on tavaline struktuur mis jätkab oma kasvu, iga järgnev selle maailmavaate tegija lisab enda panuse originaal teooria alustaladele ja peab end selle esindajaks. Marksistideks on end pidanud Freidrich Hengels, Lenin , Lev Strotski, Stalin, Mao Tse tonng jmt. Leenin on öelnud,et ,,Marksismi elav vaim oli revolutsiooniline sisu!" Tähtis etapp marksismi arengus on seotud Lenini tegevusega, lenin rikastas kõiki marksismi komponente asjastul mil poleretaalnerevolutsioon sotsialismi ülesehitamine olid omandanud vahetult praktilise iseloomu. Lenin tõstis marksstliku filosoofia kvaliteedi efektiivselt uuele tasemele üldistades teadusliku mõtte uusimaid saavatusi, arendades igakülgselt marksitliku dialektikat, arendades seda ühiskonna elu uutes tingimustes. Lenin lõi õpetuse imperialismist kui kapitalismi kõrgemaist ja viimsemaist staadiumist, arendas välja sotsialsitliku revolutsiooni teooria. Maailma
annaabi.ee 
