just nende noorte teenindajate juuresm, kes on vene õppekeelega kooli alles hiljuti lõpetanud. Näiteks McDonaldsis ei kohta juba ammu eesti nimega teenindajaid, mis tähendab, et üha enam kurdetakse keeleinspektsioonile McDonaldsi teenindajate viletsa eesti keele oskuse üle. Kuid milleni see viib? Välismaalased ei valda eesti keelt, seega tuleb kodanikel kõnelda ühiselt mõistetavat inglise või vene keelt. Kõik see viib asjaoluni, et pool meie rahvast kõneleb oma emakeelt ja eesti keel kui riigikeel taandub. Keel kaob siis, kui pole enam inimesi, kes seda räägivad. Hiljuti ilmus seitsmes number Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumikust, mis keskendub peamiselt eesti keele kaitsmise vajalikkusele, Eesti keelepoliitika praegusele olukorrale, noorte suhtumisele emakeelde ja emakeele õpetamisele üldhariduskoolides. Keelekaitsja ei ole kitsalt erialainimestele mõeldud väljaanne
ümbritsetud pere uskumustega, midagi teist uskuma hakkab. Küll aga tänapäeval on noorte seas, eelkõige inimeste, kellel ei ole eelnevat usulist kiindumust, hakanud levima huvi võõrriigi uskude vastu. Näiteks reisivad inimesed kohta, mille vastu nad eelnevalt tugevat tõmmet tunnevad. Seejärel tekib üha suurem austus ning huvi riigi kohta ning suure tõenäosusega armutakse ära riigi tavadesse. See toob kaasa inimliku soovi kuuluda ühiskonda, mis viibki asjaoluni, et näiteks on paljud eestlased kui ka eurooplased hakanud järgima hoopis budistlikku õpetust. Nüüdisühiskonna väga huvitavaks aspektiks võibki tuua välja meie riigi erinevad uskumused. Seega on hea küsimus see, kas peaksime Eestisse looma juurde usku õpetavaid koole või lisama koolidesse usuõpetus tunde? Kindel on see, et demokraatlik riik nagu me oleme, on kindlasti üks riigi ülesannetest tagada meie kodanike vajadused. Kuna
lausa poliitiliste suundade esindajate tähistamiseks. Süsteemsus Oleks ootuspärane, kui sarnaseid mõisteid tähistaksid sarnased sõnad. Niisuguse terminisüsteemi äärmuslik näide on keemia nomenklatuur, kus ühendite nimetamise reeglid on nii täpselt kokku lepitud, et isegi veel leiutamata ühendite jaoks on nimed ette teada. Vähemal määral on sama näha igal pool, alates korduvatest liitsõnakomponentidest kuni asjaoluni, et sageli on keerukamaid mõisteid tähistavad sõnad ka oma vormilt keerukamad. Süsteemsuse puudusena tuleks mainida mittearvestamist keele loomuliku toimimisega, sh juba mainitud erinevate eristusvajadustega ja kasutussageduse mõjuga. Ainet, mille täiesti ühemõtteline ja süsteemne nimetus on naatriumkloriid ja sama ühemõtteline, kuid veidi vähem süsteemne nimetus on keedusool, ei ole restoranis kelneriga suheldes vähimatki mõtet tähistada kummagagi neist terminitest.
annaabi.ee 
