mille jaoks. Olen ise taoliste inimestega kokkupuutunud ja oskan öelda, et tore kui inimene tahab teha, aga kui ta teeb asju millel pole mõtet ja need niikuinii kuhugi edasi ei vii, miks nende peale üldse energiat kulutada? Taolise ülema alluvuses mina töötada küll ei tahaks. Taoline olek tekitab rahulolematust. Eriti raske on see siis kui töötatakse suuremas kollektiivis, kus siis üks inimestest on kogu asjakorralduse enda kanda või juhatada saanud. Loomulikult juhtimise delegeerimisel teisele inimesele tema motivatsioon tõuseb, sest temale ju on usaldatud mingi tähtis töö, ning kui kõik hästi välja kukub, kaasneb ka tunnustus tehtud töö eest. Sageli ei mõtle sel puhul inimene kollektiivile vaid mõtleb rohkem endale. Ja siit tulebki see, et temal on motivatsioon laes, ning teised lihtsalt peavad teda taluma ja tegema täpselt nii nagu tema ütleb ja tahab
· Teeb vajadusel Riigikogule ettepanku kuulutada välja sõjaseisukord või mobilisatsioon, paragrahv 78 p 17 · Nimetab ametisse kaitseväe juhtkonna ning annab välja sõjaväelisi auastmeid 7 Ülesanded seadusandluses Kuulutab välja Riigikogu vastu võetud seadused · Ükski seadus ei hakka kehtima enne, kui president ei ole seda välja kuulutanud. Sellise asjakorralduse mõte on tasakaalustada ning kontrollide Riigikogu tegevust. Anda aega vaagida, kas seadus vastab meie kõigi huvidele, lähtub põhiseadus mõttest. Ülesanded täitevvõimuga seoses · Määrab peaministrikandidaadi ning nimetab ametisse valitsuse liikmed. (Parlament kinnitab ametisse, kui parlament heaks ei kiida, siis läbi ei lähe) President valib peaministrikandidaadi ning kandidaadi ülesanne on moodustada uus valitsus.
muutusi ja lisaks ka kultuurilisi. Ühiskonna struktuur muutub. Kes on uues ühiskonnas oluline ja kes ei ole? - saab tähtsaks küsimuseks. Sajand, kus aristokraatia sünnipärane tähtis mees. Krahvid,kuningad jne- nende esikpoeg pärib krooni. Need olid ka kõige tähtsamad seisused. 18. sajandis oli ka see klass juba olemas, taheti säilitada oma võimu jne. Kuid hakkas esile kerkima ärimehe-klass.Võitlused ülemkoja ja alamkoja vahel. Liigutakse demokraatiliku asjakorralduse poole.See tähendas ühiskonna struktuuri muutust ja see kajastus ka kirjanduses. Klasside teadvustamine toimus! Paljud aristokraadid põgenesid, sest neid taheti giljotineerida. Klassivastuolu oli ka vaimulikkonna vastu. Jäägitu usk asendub kriitilise konseptsiooniga. Klassistruktuuri muutusel on sellega ka oma seas. Eriti suur vastuolu Prantsusmaal: papid tulle vms katoliku usus.Novalis , Heine, Schlegel- vahetasid mitmeid kordi usku-läksid katolikku ja tegid seda suure zestiga.
annaabi.ee 
