Alates 2001. aastast kehtib üle Eesti ühtne niitude kaitse korralduse süsteem, mis vastab Euroopa Liidu maaelu arengu määrusele. Alates 2001. aastast on keskkonnaministeeriumi eelarvest makstud Eesti niitude hooldajatele 19 miljonit krooni toetust aastas. Hooldajad-lepingupartneid on olnud põllumajandusühingud, MTÜ-d, aga ka talunikud ja teised eraisikud. Kaitsekorraldus toimib nii: keskkonnateenistus või kaitseala administratsioon sõlmib taluniku või mõne teise asjahuvilisega lepingu, milles on kirjas niidu tüüp, suurus ja asukoht ning hoolduse viis. Enamasti makstakse niitmise eest koos heinakoristusega või karjatamise eest, aga on toetatud ka võsaraiet ja tarade ehitust. Alates sellest aastast toetatakse ainult Natura 2000 eelvaliku alade majandajaid, kuid suurem osa väärtuslikumatest niitudest peaks kuuluma nagunii Natura-alade hulka. Pärandkoosluste toetussummad pole viimasel kolmel aastal palju muutunud. Need erinevad
Raha kaitsekorralduskavas ette nähtud lepingute sõlmimiseks eraldati esimest korda 1996. aasta riigieelarvest. Nimetatud aastat võib tinglikult pidada tänapäevase niitude kaitsekorra lduse alguseks Eestis. 13 Tänapäevane niidukoosluste kaitsekorraldus eestis näeb välja järgmiselt. Pädev riigiasutus (praegu ka kaitseala administratsioon või keskkonnateenistus, tulevikus ilmse lt ka PRIA) sõlmib ta luniku, põllumajandusliku osaühingu või mõne teise asjahuvilisega lepingu. Juriidiliseks aluseks on praegu keskkonnaministri määrus, kuid töötatakse välja ka põlluma janduse keskkonnaprogra mmi vastavat meedet, mis peaks kogu programmiga rakenduma Euroopa Liiduga ühinemise hetkest. Lepingus näidatakse ära niidu tüüp, suurus ja asukoht (ka omand jm. juriidilised üksikasjad) ning hoolduse viis. Hooldus on kas niitmine koos he inakoristusega või karjatamine , leping võib sisaldada ka võsaraiekohustust
aasta riigieelarvest. Nimetatud aastat võib tinglikult pidada tänapäevase niitude kaitsekorra lduse alguseks Eestis. (,,Globaalsed keskkonnaprobleemid" P. Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu 1996 l k.95) 8 Tänapäevane niidukoosluste kaitsekorraldus eestis näeb välja järgmiselt. Pädev riigiasutus (praegu kaitseala või keskkonnateenistus, ka PRIA) sõlmib taluniku, põllumajandusliku osaühingu või mõne teise asjahuvilisega lepingu. Juriidiliseks aluseks on praegu keskkonnaministri määrus, kuid töötatakse välja ka põllumajanduse keskkonnaprogrammi vastavat meedet, mis peaks kogu programmiga rakenduma Euroopa Liiduga ühinemise hetkest. Lepingus näidatakse ära niidu tüüp, suurus ja asukoht (ka omand jm. juriidilised üksikasjad) ning hoolduse viis. Hooldus on kas niitmine koos heinakoristusega või karjatamine , leping võib sisaldada ka võsaraiekohustust
annaabi.ee 
