3588 Eesti sõdurit. Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. Rahulepingule allakirjutamiseks peeti Eesti-Vene rahukonverents, mis kestis kaks kuud. Rahulepingu läbirääkimistel olid Eesti esindajad Jaan Poska ja Jaan Soots. Rahulepingule kirjutasid alla Adolf Joffe, Issidor Gukovski ja Jaan Poska. Eesti esindajate juures olid eksperdid Victor Mutt, Aleksander Oinas ja Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning Vene saatkonna juures välisministri erasekretär William Tomingas. Venemaa esindajad olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek ja Issidor Gukovski. Venemaa delegatsiooni sekretär oli Nikolai Klõsko, Fjodor Kostjajev ja Mihailov, Konstantin Benckendorff, V. Rasolts. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta"
Nende hulgas on ka võõrtüvesid (nt superhind, antikeha, eksmees, miniseelik, pseudomure, küberrünnak, retroviirus). Kinnistüvena ja lühitüvena tõlgendatavate moodustustüvede piir on ebakindel. Deverbaalne põhiosa Deverbaalse põhiosaga liitnimisõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega. Enamik deverbaalseid liitsõnu on moodustatud objektgenitiiviga (nt tööotsija, lõhepüük, maadevahetus, asjadevalitseja, rahapesu). ● Deverbaalse nimisõna laiendosaks võib olla ka alusverbi laiendav ma-tegevusnimi või selle käändevorm (nt liikumahakkamine, magamaminek, istumajäämine, olemasolu), da- tegevusnimi on harvem (nt loodab võita > võidulootus, idee kinno minna > kinnominekuidee). ● Enamik määrsõnalise laiendosaga deverbaale on ühendverbituletised (nt laialivedu, ettekirjutus, ettepanek, etteütlus, ettevalmistus, mahajääja, allaandmine), vahel moodustavad
Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Läbirääkimiste osapooled Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. Eesti esindajate juures olid eksperdid kindralstaabi polkovnik Victor Mutt,majandusteadlane Aleksander Oinas ja insener Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning sideametnik Vene saatkonna juures välisministri erasekretär leitnant William Tomingas. Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, Vene SFNV posti- ja telegraafi rahvakomissar Leonid Krassin, Vene SFNV Välisasjade rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Maksim Litvinov, VK(b)P KK liige Karl Radek ja Vene SFNV Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski.
märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Läbirääkimiste osapooled Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. Eesti esindajate juures olid eksperdid kindralstaabi polkovnik Victor Mutt, majandusteadlane Aleksander Oinas ja insener Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning 6 sideametnik Vene saatkonna juures välisministri erasekretär leitnant William Tomingas. Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, Vene SFNV posti- ja telegraafi rahvakomissar Leonid Krassin, Vene SFNV Välisasjade rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Maksim Litvinov, VK(b)P KK liige Karl Radek ja Vene SFNV Riigikontrolli
aastat õpetas ta Kõrgemas Sõjakoolis intendanditeenistust, mis 1927. aastast tõlgiti eesti keelde kui ,,varustamine ja seljatagune''. Lõpetas 1929. aastal oma õppejõutegevuse Kõrgemas Sõjakoolis ja sai samal aastal Sõjanõukogu alaliseks liikmeks. 24. veebruaril 1932 ülendat Rudolf Johannes Reimann kindralmajoriks. Märtsist 1934 töötas ta Kaitseministeeriumi nõukogu alalise liikmena ning oli 1936-1940 ühtlasi sama nõukogu asjadevalitseja. R. J. Reimann jäi imekombel okupantide poolt represeerimata ja suri pärast II maailmasõda 16. septembril 1946 Tallinnas. Ta on maetud Hiiu-Rahu kalmistusele Nõmmel.
annaabi.ee 
