vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Tõeliselt üllatav on aga kiirus, millega linnade eestlastest alamrahvas ja talupojad selle neile seni võõra kunstiliigi nüüd omaks võtsid. 1880. aastail kattis maad - linnu ja külasid - juba üle saja mängupaiga. Nagu laulu- ja pasunakoorid olid näiteringidki peaasjalikult rahvusliku liikumise vormiks ja uuetüübilise seltskondliku suhtlemise kooliks, mis aga sugugi ei välistanud ka puhast mängulusti. Kogu selle asjaarmastajaliku arengujärgu vältel oli juhtivaks Tartu "Vanemuine", mis August Wiera käe all kujunes juba poolkutseliseks teatriks. Kunstiliselt asetus selle kõrgaeg 1880. astatesse, kui katsetati ka maailmaklassikaga. Hiljem jäi Wiera oma jantide ja laulumängudega kiiresti esile tõusva harituma kihi nõudmistest Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784
Lydia Koidula ,,Saaremaa onupojaga" 1870. aastal ,,Vanemuise" seltsis alguse saanud eesti teater oli esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Eestlaste jaoks muutus teater populaarseks 1880. aastail kattis maad linnu ja külasid juba üle saja mängupaiga. Asjaarmastajaliku arengujärgu vältel oli juhtivaks Tartu ,,Vanemuine", mis August Wiera käe all kujunes juba poolkutseliseks teatriks. Kunstiliselt asetus selle kõrgaeg 1880. aastatesse, kui katsetati ka maailmaklassikaga. Hiljem jäi Wiera oma jantide ja laulumängudega kiiresti esile tõusva harituma kihi nõudmistest märgatavalt maha. Kutseliste teatrite rajamine Kutseliste truppide rajamisega 1906.aastal Tartu ,,Vanemuises" ja Tallinna ,,Estonias", 1911
võrreldes kahe esimese etenduega. "Säärase mulgi" on "Perno Postimehest" laenatud tõsilugu, kuidas üks talumees lehekuulutuse kordusmärke tundmata tangud ja tangusoola segi ajas, on hästi rakendatud süzeeline leid, mis pealegi näitlikustab harimatuse kahjulikkust. Sisuliselt lisas näidendile kaalu mulgivaenu tollane aktuaalsus. Nii jääbki eesti teatri hakatuses seisev "Säärane mulk" kogu 36 aastat kestnud asjaarmastajaliku järgu esindusteoseks, millega võistlevad üksnes Kunderi "Kroonu onu" ja Kitzbergi varased rahvatükid. 6. Teisi 19. sajandi eesti näitekirjanikke. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) - "Pärmi Jaagu unenäo"; Carl Robert Jakobson (1841-1882) - "Arthur ja Anna, ehk Vana ja uue aja inimesed"; Juhan Kunder (1852-1888) - ,,Kroonu onu"; ,,Vallavanema valimine"; Jüri Orgusaar (18571912) - "Inimese hind ja väimehe väärtus", "Suured vaimud";
annaabi.ee 
