Autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus muutus esmatähtsaks. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestima kubermangu valitsemise ajutise korra kohta loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Nüüd kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamisekeeleks kuulutati eesti keel, valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud vene ametnkel oli kaebusi eestlaste separatismi kohta. Tallinna ja Petrogradi suhted halvenesid. Pingeallikaks olid ka vene soldatid, kuna Vene sõjaväe demoraliseerumine jätkus, siis kerkis taas päevakorrale rahvusväeosade loomise idee. Loodi 1. Eesti Polk. Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased. 1917.a
Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed, teine pool raest sai samal ajal isiklikke äriasju korraldada. Tänase arusaamaga võrreldes sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Linnade ametlikuks asjaajamisekeeleks sai alamsaksa keel. Arvuliselt oli linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem oli linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. 6. Kaubandus ja käsitöö gild ametiorganisatsioon Kaupmehed moodustasid suurgildi (kristlik). Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond (suured, vanad kaupmehed. Huvitusid turniiridest, heategevusest) tsunftid käsitööliste ametiorganisatsioon ülesanded: 1. tegevusala kaitsmine 2
territooriumist Rootsi Kuningriigi koosseisu. Vene aeg (1710-1819)- Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Vene tsaaririigi koosseisu. pärisorjuse kaotamine ja ärkamisaeg- Eestimaa vabanes pärisorjusest 1816.a. ja Liivimaa 1819.a. Ärkamisaeg kestis 1819. 1880ndate aastateni. venestamiseaeg (1880ndad 1918) Aleksander III troonile tulemisega algas Baltimaades saksapärase kultuuri- ja ühiskondliku elu asendamine venepärasega. Ametlikuks asjaajamisekeeleks sai vene keel. Eesti Vabariigi loomine 1917. a peale tsaarivõimu kukutamist andis Ajutine Valitsus loa ühendada Eestimaa ja Liivimaa kubermangud. 24.02.1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Eesti Vabadussõda 28.11.1918 3.01.1920 1924.aasta riigipöörde katse- NSV Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis. Eesti inkorporeerimine NSV Liitu 1940.a. okupeeriti Eesti Vabariik NSV Liidu poolt.
annaabi.ee 
