Kui 3 otsa on tehtud- söödad paarilisele, kes kordab sama tööd. Harjutus 55. Joonis60. Töö- Viskaja ootab kolonnis, koonusest u 3-4 meetrit eemal ja spurdib siis j - lõikega kui eelmine viskaja on võtnud oma laua ning on valmis söötma. Koonuse juures mängija teeb pöördega 1-2 pidurduse ja läheb kahelt jalalt hüppelt viskele. Võtab oma laua ja söödab järgmisele mängijale. Peale söötmist liigub päripäeva järgmisesse kolonni. Harjutus 56. Joonis61. Mängijad asivad neljas kolonnis 1 söödab ette spurtivale 3-le, 3 liikumiselt 6-le, 6 ette spurtivale 8-le jne. Harjutus 57. Joonis62. Mängijad asuvad neljas kolonnis, 2 söödab ette spurtivale 1-le, 1 teeb paar põrgatust ja söödab 5-le see 4-le, viimane põrgatab keskjooneni ja söödab 8-le. Harjutus 58. Joonis63. Mängija 1 teeb 2-3 põrgatust, söödab 5-le, järgneb pallile, saab 5-lt söödu tagasi jne. Harjutus 59. Joonis64.
Kui 3 otsa on tehtud- söödad paarilisele, kes kordab sama tööd. Harjutus 55. Joonis60. Töö- Viskaja ootab kolonnis, koonusest u 3-4 meetrit eemal ja spurdib siis j - lõikega kui eelmine viskaja on võtnud oma laua ning on valmis söötma. Koonuse juures mängija teeb pöördega 1-2 pidurduse ja läheb kahelt jalalt hüppelt viskele. Võtab oma laua ja söödab järgmisele mängijale. Peale söötmist liigub päripäeva järgmisesse kolonni. Harjutus 56. Joonis61. Mängijad asivad neljas kolonnis 1 söödab ette spurtivale 3-le, 3 liikumiselt 6-le, 6 ette spurtivale 8-le jne. Harjutus 57. Joonis62. Mängijad asuvad neljas kolonnis, 2 söödab ette spurtivale 1-le, 1 teeb paar põrgatust ja söödab 5-le see 4-le, viimane põrgatab keskjooneni ja söödab 8-le. Harjutus 58. Joonis63. Mängija 1 teeb 2-3 põrgatust, söödab 5-le, järgneb pallile, saab 5-lt söödu tagasi jne. Harjutus 59. Joonis64.
2. Elektrontransport a) Atsükliline e. mittetsükliline protsess b) Tsükliline protsess Leht kui FS organ: Kloroplastid kui FS organid. Pigmendid – klorofüll, karotinoidid, fükobiliinid. FS toimub taimedel kloroplastides, nad on olemas lehtedel. Leht ei ole paks, see annab rohkem kasutada päikesekiirgust. Lehtedes on vesi, mida me saame turgori abiga. Toimub selle abiga gaasivahetus. Päike, epidermi kiht (siin kloropl ei ole), kloroplastid asivad parallelselt päikese suunaga (mesofüllis), ja hämaras nad asuvad vastupidi. (horisontaalselt). FS pigmendid ja aktsioonispekter (ka tsüanobakteritel ja vetikatel). Klorofüll (a-klorofüll, b-klorofüll), karotinoidid (α-karotiin, β-karotiin), fükobiliinid (fükoerütrobiliin, fükotsüanobiliin) Pigmentide tekkimine taimedes: Klorofüll tekib taimedel valguse mõjul. Kõigepealt noorel taimel pole rohelist pigmenti, nad on
annaabi.ee 
