Tundra Taimestik Loomastik Kliima • Noor ja • Põhjapõdrad, • Lausaline igikelts liigivaene. muskusveised, • Talv on pikk, külm ja jänesed, lemmingud, lumevaene. • Põhja-Euroopas ohtralt närilisi, puhmatundra ja • Suvel valitseb rebased, hundid, Aasias ja Põhja- polaarpäev ning talvel nirgid, lumekakud. Ameerikas polaaröö. • Põhjapoolkera samblad ja rannikuäärsetel aladel • Suvi on lühike ja jahe, samblikud. nt keskm. temp. on ka jääkarud +10°C, sagedased ...
Lisa C: Vana-Hiina keele alg- ja l~ opph¨ a¨ alikute foneetilised tabelid 91 Lisa D: S. Shirakawa esitatud etu ¨ moloogilised m¨ argigrupid 92 Lisa E: S. Shirakawa kanji morfoloogili seletusi 97 Nihongo Shoho k¨asitletud m¨argid . . . . . . . . . . . . . 98 Muid u¨ldkasutatavaid m¨arke vastavalt joonte arvule . . . . 161 T¨anap¨aeval v¨ahekasutatavaid m¨arke . . . . . . . . . . . . . 182 4 Morphological Explanations of the Chinese Characters. A Comparative Study of Kanji Dictionaries. ma thesis 2000 Helsinki University Department of Asian and African Languages and Cultures
}. Suuruse n piiramatul kasvamisel t¨ aheldame, et jada liikmed l¨ahenevad arvule 1, st eri- nevad kui tahes v¨ ahe arvust 1. Kui me u ¨ritame N¨ aites 1 esitatud probleemi matemaatiselt korrektselt esitada, siis tekib esiteks k¨usimus, kuidas kirjeldada korrektselt "suuruse piiramatut kasvamist" ja "jada liikmete l¨ ahenemist mingile arvule." Teiseks tekib k¨ usimus, kuidas korrektselt siduda neid kaht m~ oistet N¨aites 1 k¨ asitletud probleemi kirjeldamisel. Definitsioon 2. Kui > 0, siis arvu a -¨ umbruseks (epsilon-¨ umbruseks) nimetatakse vahemikku (a- , a + ) ja t¨ ahistatakse l¨uhidalt U (a). Definitsioon 3. Suuruse + M -¨ umbruseks nimetatakse vahemikku (M, +) ja t¨ahistatakse UM (+). Definitsioon 4. Suuruse - M -¨ umbruseks nimetatakse vahemikku (-, M ) ja t¨ahistatakse UM (-). Definitsioon 5. Kui M > 0, siis suuruse M -¨ umbruseks nimetatakse u ¨hendit
. . . . . . . . . . . . .99 AINEREGISTER . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .100 Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .103 Eess˜ ona Tallinna Tehnikalikoolis ei ˜opetata topoloogia kursust. K¨ ull aga loetakse tehnilise f¨ uu¨sika eriala u ¨li˜opilastele funktsionaal- anal¨uu ¨si. Samas on eriseminaride raames k¨asitletud teemasid, kus viidatakse topoloogias kasutatavatele m˜oistetele ilma, et nende t¨apset t¨ahendust selgitatakse. On antud topoloogia m˜oistete intuitiivne selgitus. Tulenevalt sellest, luges autor m˜oned aastad tagasi diskreetse matemaatika kursuse raames ka 6 loengut topoloogia p˜ohim˜oistetest. K¨aesolev loengukons- pekt ongi nende kuue loengu u ¨mbert¨o¨otatud ja t¨aiendatud variant. Vormistatud on see eesm¨argiga, et tulevikus on se-
annaabi.ee 
