Babüloonia-Assüürlased Meditsiin religiooniga haigused vaimudest. Haigus kui deemoni asumine kehasse, ravimisel eksorsism. Ravi loitsud, palved, amuletid, talismanid, karvasibulate välja kakkumine, viljaterade laialipuistamine ja kokku korjamine, deemonikujukese tegemine ja ära põletamine. Tähtsad ohvriloomad: lammas (maks). Raviteed, salvid, vannid, ülevalamine, aadri laskmine. Meditsiin jagunes kahte suunda: Asutu (arstimise kunst) ja Asiputu (nõidumine). Mesopotaamia haiguste põhjused: üleloomulikud jõud, kättemaks, loomulikud põhjused. Ravimtaimed: sinep, küüslauk, sibul, kress, seedriõli, mee tooted, loomade ekskremendid. *Koostises pidi olema palju komponente. Ravimit manustati vaginaalselt ja rektaalselt. Suitsutati haigeid. Ravimite puhumine suhu, kõrvadesse, silma, ninna. *Asiputu üleloomulike jõudude väljaajamine. Vana-India
· arst praktiliselt preestriseisuses Mesopotaamia: · esimene farmakopöaga. Kirjatükk, kus oli kirjas erinevatest mähistest nig sees- ja välispidiselt kasutatavatest rohtudest. · Peamiselt raviti timedega, aga ka nafta, asfalti, kilpkonna kilpidega jne. · Haiguspõhjused kolmeks: loomulikud, üleloomulikud, karistus · Arstide hulgas kaks ,,ala": Asutu empiiriline arstikunst ja Asiputu rohkem posimine · Spetsialiseerumine · Haiglalaadsed asutused · Aja jooksul müstilised aspektid ravijateks preestrid · Isandat raviti teistmoodi kui orja (meetodid, tasud ja karistused olid teised) Egiptuses ei saanud arst oma töö eest tasu, kuid ei pidanud ka vastutama äparduste eest (välja arvatud oma moraalireeglite vastu eksides)!!!! Humoraalteooria, Hippokrates, Kreeka meditsiinitraditsioon.
· üleloomulikud (jumalate, deemonite jt kättemaks, karistus jne) · karistus kombe-, moraali- jm normide rikkumise eest. (Hiljem on polüneeslastelt maailma keeltesse laenatud sõna "tabu" tähistamaks selliseid reguleerivaid norme.) · loomulikud põhjused (mürgistused, reostusega kokkupuutumine jm). 4 Arstide puhul mainitakse kahte traditsioonilist meditsiinilist suunda: asutu ja asiputu. Esimene tegeles enam empiirilise arstikunstiga, teine oli rohkem nö ,,posimine". Asutu-traditsiooni viljelejad lisaks haiguse põhjuse suhteliselt konkreetsele käsitlemisele, määratlesid konkreetselt sümptomite või haigustunnuste pinnal ka oma tegevuse ja eesmärgid: ,,peatada palavikku, vähendada turset" jne. Ilmselt olid arstid ka Mesopotaamia aladel juba spetsialiseerumas (mainitakse näiteks naistearste), arvatakse, et võisid olla ka juba mingid haiglate-laadsed moodustised (on
annaabi.ee 
