paralleelsete) kui viltu langevate kiirte korral. Siin on suuri tegusid teinud meie kaasmaalane Bernhard Schmidt, kelle 1930. aastal välja mõeldud teleskoop on tänaseni ületamatu. Lahutusvõime (vähim nurk, mille all paistvad tähed on teleskoobis eristatavad) on seotud suurendusega: mida suurem on suurendus, seda suurem on ka lahutusvõime. Väikeste teleskoopide juures mõjutab lahutusvõimet ka objektiivi läbimõõt. Teleskoopide monteeringud Asimutaalne monteering lubab teleskoopi pöörata ümber vertikaaltelje (muuta asimuuti) ning ümber horisontaaltelje (muuta kõrgust). On kõige "odavam" monteering, aga nõuab väga täpset juhtimist Maa pöörlemise kompenseerimiseks. Tänapäeval juhib teleskoope arvuti ja see pole enam probleem. Ekvatoriaalne ehk parallaktiline monteering lubab teleskoopi pöörata ümber polaartelje (telg paralleelne Maa teljega) ning käändetelje (telg risti Maa teljega). Võeti kasutusele 19. saj
Abberatsiooni puudumise tagab sfääriline peegel ja korrektsioonplaat. Schmidti kaamera tegi vaatlevas astronoomias revolutsiooni ja on kõige tuntum optiline süsteem (vaateväli kuni 6 kaarekraadi), mis võimaldab suurtelt taevaaladelt saada vigadevabu pilte. Viimase poole sajandi märksõnadeks astronoomilise vaatlustehnika alal on kosmose- aparaatide rakendamine ning maapealsete teleskoopide asimutaalse monteeringu tagasitulek. Et asimutaalne monteering, kus teleskoopi pööratakse ümber horisontaalse ja torni ümber vertikaaltelje, on ekvatoriaalsest ökonoomsem, oli algusest peale teada. Kahjuks puudusid möödunud sajandil tehnilised vahendid teleskoobi piisavalt täpseks juhtimiseks kahe pöördetelje korral. Elektronarvutite rakendamine 60ndatel aastatel lahendas selle probleemi Nagu paljudes teistes teadustes on ka astronoomias andmete kogumine muutumas omaette tööstusharuks
viia miinimumini lisaks teleskoobile ka kupli mõõtmed. Viimaste teleskoopide (nagu ESO 8-meetrised ning USA Sloan'i teleskoop) jaoks on ehitanud vaid "pool torni" - et teleskoopi pole kõrguses vaja pöörata rohkem kui 90 kraadi, puudub vajadus sfäärilise kupli järele. Seda asendab vertikaaltelje ümber pöörlev "kast", mille katus ja üks külg lahti käivad. Väikeste amatöörteleskoopide juures on kasutusel kõik monteeringud. Asimutaalne "kahvel" koos Newtoni fookusega moodustab nn. Dobsoni süsteemi, mis on kõige odavam 5 ning samal ajal ka hästi käsitletav. Teleskoopi juhitakse käsitsi, okulaari juures oleva käepideme abil. "Dobsoniga" on hea vaadelda suure läbimõõduga objekte, nagu komeedid, udukogud, täheparved; ka Kuu ja Päike. Ei sobi pildistamiseks ega suurte suurenduste korral.
sobedad projektsioonid Moonutuvad pikkused, pindalad ja nurgad, aga samaaegselt vähem kui eelmainitud projektsioonides. Ekvitistantsed: ühel peasuunal on mõõtkava muutumatu. 3. Projektsioonid jaotatakse vaadeldava suuna e. aspekti alusel kolmeks: a. polaar- e normaalprojektsioon (normaalvõrgu ja ellipsoidi poolused ühtivad) b. kaldprojektsioon (normaalvõrgu poolus on teatava nurga all) c. põikprojektsioon (normaalvõrgu poolus asub ekvaatoril) 14. Kooniline-, asimutaalne- ja silindriline projektsioon. 9 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad e) Kooniline projektsioon - Maa sfäär projitseeritakse puutujakoonusele või lõikajakoonusele. Põhiliselt kasutatakse polaarset projektsiooni, teisi vähem.
projektsioon. 34. Millised projektsioonide valiku põhimõtted? Äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest. Kaardi eesmärk: konformsus (topo.kaardid, navigatsioon), ekvidistantsus (spets.kaardid), õigepindsus (pindalade mõõtmine, geog.tiheduse näitamine), vähimvealisus (ülevaatekaardid). Kaardistatava ala asend, kuju, orientatsioon. (ekvaatoril-normaal-silindriline; keskmised laiused-kooniline; polaarne ala- asimutaalne; ala suurringi suunas välja venitatud-kaldsilindriline; keskmisel laiusel ,,tüsedad alad"-kooniline; topotsentrilised lahendused-asimutaalne). 35. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? PeaM(antud kaardile üldisem, ligilähedasem M), eriM ( M kaardi mingis punktis, siis kui viime tasapinnale(sfääril), sfääri ja projektsioonitasandi puute-, lõikejoonel). ArvM, joonM, põikM, pindaladeM, järskusteM. 36. Mis on mõõtkavatäpsus?
miinimumini lisaks teleskoobile ka kupli mõõtmed. Viimaste teleskoopide (nagu ESO 8- meetrised ning USA Sloan'i teleskoop) jaoks on ehitanud vaid "pool torni" - et teleskoopi pole kõrguses vaja pöörata rohkem kui 90 kraadi, puudub vajadus sfäärilise kupli järele. Seda asendab vertikaaltelje ümber pöörlev "kast", mille katus ja üks külg lahti käivad. Väikeste amatöörteleskoopide juures on kasutusel kõik monteeringud. Asimutaalne "kahvel" koos Newtoni fookusega moodustab nn. Dobsoni süsteemi, mis on kõige odavam ning samal ajal ka hästi käsitletav. Teleskoopi juhitakse käsitsi, okulaari juures oleva käepideme abil. "Dobsoniga" on hea vaadelda suure läbimõõduga objekte, nagu komeedid, udukogud, täheparved; ka Kuu ja Päike. Ei sobi pildistamiseks ega suurte suurenduste korral. Newtoni süsteem koos Saksa monteeringu ja kellamehhanismiga lubab hästi vaadelda ning
· kaardi eesmärk: 1) konformsus topograafilised kaardid, navigatsioon, (eriti nurkade mõõtmine); 2) ekvidistantsus spetsiaalkaardid (nt vahemaade mõõtmine); 3) õigepindsus pindalade mõõtmine, geograafilise tiheduse näitamine; 4) vähimvealisus ülevaatekaardid · kaardistatava ala asend, kuju, orientatsioon: 1) ekvaatoril normaalsilindriline; 2) keskmised laiused kooniline; 3) polaarne ala asimutaalne; 4) ala suurringi suunas välja venitatud kaldsilindriline; 5) keskmisel laiusel "tüsedad alad" kooniline; 6) topotsentrilised lahendused asimutaalne · Projektsiooni sobivate parameetrite leidmine (standardjooned, projektsiooni kese) 35. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? Mõõtkavade liigitus: · määramiskoha järgi: o peamõõtkava (üldine mõõtkava) o erimõõtkava · esitusviisi järgi:
annaabi.ee 
