Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil on gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimaid gooti stiilis kunstiteoseid. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja LääneEuroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi. Kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See asialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kaunuks ja imetlusvääseks. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus. Vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui
oli saksa töölist koheldud kui alama klassi olendit, kelle ainsaks ülesandeks oli raha teenimine omanikule. Hitleri jaoks oli see väär. Raha oli vaid vahend saavutamaks inimesele ja töötajale uhkust ja hinge. Seetõttu ei soovinud Hitler mitte lihtsat klassivõitluse lõpetamist, vaid luua ühiskond, kus ainuke riigi edukuse näitaja ei oleks rahakogus. Kellelgi võis olla oma saavutuste realiseerimiseks suur kogus kulda-kuid Hitleril oli vaid soov ja tahtejõud. Hitler leidis, et asialgu tuleb leida see miski, mis asendaks raha ning samas puhuks majandusele hoo sisse. Selleks tuleb eelkõige taastada töölise usk oma kodumaasse ning tekitada töölises tunne, et ta pole lihtsalt mingi tööriist, vaid temast sõltub, et ka temal on hing ning ta on osake ühtsest riigist ja rahvast. Töö on asi, millest sõltub kõik- töö loob selle, millest me elame. Eesmärgiks polnud seega pelgalt kuue miljoni inimese tööle sokutamine, vaid saavutada inimeste arusaamistes täielik
ülesandeks oli raha teenimine omanikule. Hitleri jaoks oli see väär. Raha oli vaid vahend saavutamaks inimesele ja töötajale uhkust ja hinge. Seetõttu ei soovinud Hitler mitte lihtsat klassivõitluse lõpetamist, vaid luua ühiskond, kus ainuke riigi edukuse näitaja ei oleks rahakogus. Kellelgi võis olla oma saavutuste realiseerimiseks suur kogus kulda-kuid Hitleril oli vaid soov ja tahtejõud. Hitler leidis, et asialgu tuleb leida see miski, mis asendaks raha ning samas puhuks majandusele hoo sisse. Selleks tuleb eelkõige taastada töölise usk oma kodumaasse ning tekitada töölises tunne, et ta pole lihtsalt mingi tööriist, vaid temast sõltub, et ka temal on hing ning ta on osake ühtsest riigist ja rahvast. Töö on asi, millest sõltub kõik- töö loob selle, millest me elame. Eesmärgiks polnud seega pelgalt kuue miljoni inimese tööle sokutamine,
E.Fagerlund. Tööl oli sellel juba järgmisel ööl, kui Ruhnu rannas maabus järjekordne mootorpaat, pardal 8 punaväelast. Seekord oli paati varakult märgatud ja kiviaia taha varjunud ruhnulased võtsid kõik mehed vangi. Selgus, et tulijad olid põgenikud Abruka saarelt. Kartes, et nad sakslaste kätte vangi võivad langeda, olid nad kaasa võtnud kohaliku elaniku Peeter Priske mootorpaadi... ja sattusid sakslaste asemel asialgu ruhnu-rootslaste kätte vangi. Rohkem Ruhnu saarel sel aastal olulisi sõjasündmusi ei olnud. Loost lühikokkuvõtet tehes võib öelda, et Ruhnu kaotas Suvesõjas surnutena viis inimest-neli meest ja ühe naisterahva. See oli ligikaudu kaks protsenti saare elanikest ja vastab selle aasta keskmisele kaotusele kogu Eestis. 11.mail 1942 avastati Kuressaare kalmistult veel kaks ühishauda. Ühes oli 7 ning teises 2 laipa. Neist tundi ära 1941.a
annaabi.ee 
