JUMAL VALIB ENDALE RAHVA Valiti iisraeli rahvas ja seda otsust ei põhjendata. Iisraeli rahva kujunemisest ja suhtest Jumalaga räägivad VT-s esiisade lood. Esiisadega algab Iisraeli eelajalugu. Veel ei ole preestreid ega kindlat korda jumalateenistuseks. Kirjeldatakse esiisade Aabrahami,Iisaki ja Jaakobi otsest vahekorda Jumalaga. Nii vestleb Aabraham Jumalaga nagu mees mehega. Esiisade tähtsust toonitab ka asjaolu, et VT-s nimetatakse Jumalat asgeli Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumalaks. MOSLEMITE ESIISAD Nähes, et ta on viljatu, andis Saara oma ümmardaja Haagari Aabrahamile teiseks naiseks ja neile sündis poeg Ismael. Pärats Iisaki sündi saatis Aabraham nad Saara nõudel enese juurest minema. Jumal lubas, et ka Ismaelist ja tema järeltulijatest kujuneb rahvas. Islami pärimuse kohaselt saigi sellest poisist moslemite põhjapoolsete suguharude esiisa. Võrreldes teiste esiisadega räägib Piibel Iisakist vähe
Lehe pikkus on 7-14 cm, laius 1,5-4 cm. Abilehed suured, südajad kuni neerjad, saagja servaga, püsivad kaua. Salix alba– hõberemmelgas e. -paju Lehed süstjad, pika terava tipuga, peensaagjad, siidkarvased, 5...12 cm pikad, 1...3 cm laiad. Abilehed süstjad, näärmelise servaga ja mõlemalt küljelt siidkarvased, varisevad varakult. Salix phylicifolia– kahevärviline paju Lehed elliptilised või äraspidised, lainelised saagja servaga, lühidalt teritunud yipuga, pealt tumerohelised, asgeli läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5...9 cm pikad ja 2...3,5 cm laiad. Abilehed väikesed, neerjad, näärmelise servaga, püsivad suveni. Salix caprea– raagremmelgas Lehed elliptilised või laielliptilised, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, alt hallid, viltjaskarvased, 5...10 cm pikad, 3...6 cm laiad. Abilehed neerjad, varisevad varakult. Salix cinerea – tuhkur paju Lehed äraspidipiklikud või -kiiljad, lühidalt teritunud või tömpja tipuga, lainelise servaga,
punumistöödeks. Hea meetaim, paljundatakse pistokstest. Salix phylicifolia (kahevärviline paju) - 2-3 m kõrgunse püstise põõsas, mis kasvab meil sagedasti soostunud ja soistel niitudel, jõgede ja kraavide kallastel, sagedamini Lääne-Eestis, olles oma areaali lõunapiiril. Üldlevik: kontinentaalne Euraasia. · Lehed elliptilised või äraspidised, lainelised saagja servaga, lühidalt teritunud yipuga, pealt tumerohelised, asgeli läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5...9 cm pikad ja 2...3,5 cm laiad. Abilehed väikesed, neerjad, näärmelise servaga, püsivad suveni · Õitseb aprilli lõpp, mai, enne lehtimist, isasurvad kuni 2 cm pikad, emasurvad algul ca 4 cm, hiljem kuni 10 cm pikad. · Hea meetaim. Kahevärviliste lehtede tõttu kasutatakse vahel ka haljastuses. Hübridiseerub teiste pajuliikidega, paljundatakse pistokstega.
annaabi.ee 
