4 õhutakistus 2 2 A := 0.8 B H = 2.068 m Eestvaate pindala kg q := 1.202 f := 0.013 3 m := 0.85 asfalttee haardetegur 3. arvuta sõiduki kiirendus normaaltingimustel liikumisel rõhtsal asfaltteel a. Liikumahakkamisel P - Pw a= P = F v F = M g v km M F := M g = 14.421 kN i1 i2 1 M kg 0.3 = 10.077 = 869.35 km := 1.16 r m VH L F m a := = 6.324 km M 2
Keskmised kaugused, millelt juht märkab vastusõitva auto tuledes tumedas riietuses, heledas riietuses ja helkuriga jalakäijat, ning nendele otsasõitu vältida võimaldavad suurimad kiirused asfaltteel JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED §26. Jalakäija tohib ületada teed käigusilla või -tunneli kaudu, sõiduteed aga ülekäigurajal (väljumata selle piirest), §27. Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja
ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud) Tänapäeval on tegelikkuses 2000-3000 kasti. India püüab sellest diskrimineerivast süsteemist jagu saada. Tervituseks ikka namaste või namasgar. KOHALIK TRANSPORT Indias on ainuvõimalikuks reisimise vahendiks raudtee, kuna maanteeliiklus on tõeliselt hullumeelne. 8 m laiusel asfaltteel voorivad koos autodega samas suunas tuhanded inimesed, sõidavad jalgratturid ning härjakaarikud, sihitult jalutavad igatsugu koduelukad (lehmad, kitsed jne), nende vahel sõidavad pidevalt signaali andvad (s.t 1 min jooksul 10-20 korda) suured veoautod, bussid, sõiduautod, mopeedid, moto- ja velorikshad. Seetõttu on bussi keskmiseks kiiruseks kuskil 35 km/h ning mägedes veelgi vähem. Bussireisi üheks iseärasuseks on veel, et
Muul perioodil naastrehvidega sõita ei tohi. Ilma naastudeta talverehve (lamell rehve; M+S) võib kasutada aasta ringselt, kuid nad kuluvad suvistes tingimustes kiiremini. Jäta piisavalt pidurdusmaad Libe tee üllatab igal aastal ikka ja jälle.Talviste teeolude ohte ja salakavalusi ei võeta küllalt tõsiselt.Kiirust ei vähendata ja pidurdusmaad ei suurendata.Libedaga pikeneb pidurdusmaa märgatavalt. Isegi väga heade talverehvidega ei saavutata suvist pidurdamist. Kui sõita kuival asfaltteel 80 km/h, kulub peatumiseks u. 60m. ja peaaegu 4 sek. Kui aga tee on lumine või jäine? Lumisel teel kulub 80 km/h kiiruse juures peatumiseks u.30m. rohkem (60+30m) maad ja aega u.3 sek. rohkem (4+3sek) kui suvel. Need meetrid ja sekundid võivad olla saatuslikud. Sama pika pidurdusmaa võib saada ainult siis, kui sinu kiirus ei ületa 60 km/h. Libe või olla ka muul ajal, mitte ainult talvel. Märg teekate vähendab pidamist.Samuti on libe märg kivisillutis.Ka tee peale kandunud
rise tugikruvi, trossiotsaku, varda reguleermutri või pedaali tugipoldi) abil, kuni ratta pööramine on takistatud. 224 Seejärel lastakse klotse just niipalju tagasi, et ratas pöör- selle tulemusel väheneb mootori võimsus ja halveneb leks vabalt ja pidurilingil (pedaalil) oleks nõutav vabakäik jahutus. (käsipiduril 5 . . . 10 mm, jalgpiduril 10 . . . 15 mm). Intensiivselt tekitavad tahma korratused süüteseadmes, Proovisõit tehakse kuival rõhtsal asfaltteel. Pidurdami - liigne õli kütuses (kahetaktilised mootorid) ja kolvirõn- sel käsipiduriga kiirusel 15 km/h ei peaks pidurdustee- gaste kulumine (neljataktilised mootorid). kond ületama 6 m. Edasisel katsetamisel suurendatakse Mootori võimsust vähendab peamiselt kompressiooni sõidukiirust kuni 30 km/h. Pidurdusteekond mõlema piduri langus. Selle põhjused on kriiped silindri peegelpinnal,
annaabi.ee 
